7
Sep
Teine sissekanne:
Keskerakond on alati toetanud tugeva omavalitsuse põhimõtet. Kohalik omavalitsus on see lüli Eesti Vabariigi valitsemissüsteemis, kes kannab otsest ja tegelikku vastutust elukorralduse eest linnades ja valdades.
Kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Omavalitsuspoliitikat teostades kaitseb Keskerakond Euroopa kohalike omavalitsuste hartas sätestatud väärtusi.
Keskerakond on tänaseni Eestis ainus erakond, kes on pidanud oluliseks omavalitsusjuhte ühendava kogu loomist ning tervikliku omavalitsuspoliitika väljatöötamist. Teisiti me ei saanudki, pidades silmas meie tegelikku mõju omavalitsustes. 17-st Eesti suuremast linnast oleme me võimul 14-s linnas. Valdades valitseme sageli koos Rahvaliiduga, linnades koos Reformierakonnaga või IRLiga. Olgu siis linnas või maal – mitte kusagil ei saada hakkama ilma Keskerakonnata – see on fakt.Lõppev valimisperiood jaotus omavalitsustele selgelt kaheks põhimõtteliselt erinevaks etapiks. Esmalt aeg kuni Riigikogu valimisteni aastal 2007, mida iseloomustab omavalitsuste ja riigi kui partnerite dialoog ning kohalike omavalitsuste arenguvajadusi arvestav ja toetav suund. Sellele järgnes aga etapp, mida jääb iseloomustama Valitsuse otseselt omavalitsusvaenulik poliitika.
Sel aastal oleme paraku pidanud tõdema, et kohaliku omavalitsuse põhimõtete kaitstus ei ole Eesti riigis veel enesestmõistetav. Välja on tulnud valitsuskoalitsiooni taotlus suruda põhiseaduses ja omavalitsushartas sätestatud autonoomia minimaalsetesse raamidesse. Kärbitakse omavalitsuste tulubaasi ja rakendatakse laenupiiranguid, käivitati kampaania nende sundliitmiseks. Omavalitsused vastupidi on veendunud, et majanduskriisist ja sotsiaalse kriisi ohust saab üle vaid kohalike omavalitsuste potentsiaali kaasates, omavalitsussüsteemi tugevdades ja toetades.
Selles mõttes seisab Eesti riik täna valiku ees: Kaalukausil on ühelt poolt iseotsustamisõigus ja demokraatia ning teiselt poolt kogu otsustusõiguse kontsentreerimine Stenbocki majja ja Toompeale.
Seda hoolimata sellest, et omavalitsused on tulnud rängal kriisiajal paremini toime kui Vabariigi Valitsus. Ja sellega ongi seletatav, kuidas tänavu kevadel Toompea koalitsiooni külvivolinikud tõelise punavoori kombel omavalitsuse aitadest seemneviljagi välja vedasid. Omavalitsussektorit tabas lisaks majanduskriisist põhjustatud eelarvelangusele ka riigipoolne topeltkärbe – kärbiti kõiki teenuseid, mille osutamise kohustuse on riik omavalitsustele pannud. Armu ei heidetud lastele ega vanadele, sportlastele ega kultuuritegelastele.
Eesti valitsus demonstreeris oma poliitikaga kui kaugel oleme me tegelikult Euroopast.
Keskerakondliku Tallinna initsiatiivil toimunud Omavalitsusfoorum hakkas valitsuse omavolile vastu ning tõstis eelarvekärbete küsimuse Euroopa omavalitsuste esinduskogudes - Brüsselis, Malmös ning Strasbourgis. Euroopa Nõukogus on algatamisel Omavalitsusharta rikkumise monitooring Eesti suhtes.
Põhjus, miks Omavalitsusfoorum üldse kokku tuli, oli, nagu te ehk isegi aimate, vägagi praktiline. Eesti praegustest omavalitsuste esindusorganisatsioonidest polnud lihtsalt piisavalt asja, et omavalitsuste tegelikke huve esindada, ei Eestis ega rahvusvahelisel tasandil. Tore seegi kui nad Omavalitsusfoorumi sammudele vastu ei töötanud, kuigi juhtus sedagi, eriti muide Maaomavalitsuste Liidus.
Ja pole ka ime, sest ebaproportsionaalselt suur osa omavalitsusliitude juhtimisel on Toompeal valitsevate parteide – Reformierakonna ja IRLi käes, kelle osakaal aga linnade ja eriti valdade juhtimisel on kogu Eesti ulatuses marginaalne.
Eesti valitsuse omavalitsusvaenulikkuse küsimuse viimine rahvusvahelisele tasandile oli peamine põhjus, miks riigieelarve kärpehoogude käes visklev valitsus pärast kevadet rohkem omavalitsuste eelarvete kallale otseselt pole enam kippunud. Tõsi, kiire käibemaksutõusuga kooriti meid jälle ning seda keelduti omavalitsustele hüvitamast.
Vaatamata Toompea omavalitsusvaenulikkusele oleme siiski suutnud seista inimeste huvide eest. Ja meil polegi kuhugile peitu pugeda, sest oleme inimestele kõige lähemal asuv võimutasand.
Mis on nende valimiste võtmeküsimus?
Meie ütleme, et selleks on majanduse kriisist väljatoomine, maksupoliitika ümberkorraldamine ja uute töökohtade loomine. Meie konkurendid püüavad taandada neid valimisi harjumuspäraselt vanadele vastuoludele, rahvustevaheliste pingete üleskruvimisele ja vene küsimusele. Kellel on õigus, seda peab ütlema valija.
Teine võtmeküsimus käsitleb erakondade ja valimisliitude vahekorda.
Kahe aastakümne eest sündinud erakonnad kasvasid algul jõudsalt. Nii kohapealse toetuse kui rohke välisabiga. Seadusandlus toetas võrdlemisi järjepidevalt erakondade tugevnemist.
Olukord muutus viimastel aastatel, kui parempoolsed parteid ennast kompromiteerisid ja erakondadele vastandunud Indrek Tarand osutus Europarlamendi valimistel edukaks. Keskerakond oli parteidest ainus, kes sai neile vastandunud üksikkandidaadist rohkem hääli, Keskerakonna võit teiste parteide üle oli aga mäekõrgune.
Tarand tõestas, et parempoolsed parteid ja nende satelliidid on ajanud ebausaldusväärset poliitikat ning tekitanud Eesti erakonnamaastiku kohale tohutu osooniaugu, mille läbi need parteid ka ise kannatasid.
Nö Tarandi juures “käinud” hääled ei tule parempoolsetele tagasi. Pigem kardetakse, ja seda põhjusega, et juunis pelgalt hoiatuseks Tarandile hääle andnud senised lojaalsed kolmikliidu valijad annavad oktoobris hääle Keskerakonnale. Eriti Tallinnas.
Nii mõeldigi välja kaval nõks pugeda peitu valimisliitude maski taha. Tarand võitleb parteidega, aga parempoolsed laiutavad käsi – nendel valimistel parteisid peale Keskerakonna justkui ei osalegi, peaaegu kõik on valimisliidud. Need ei ole enam poliitiliselt süütud kodumuru – liikumised, nagu me neid nägime mõned valimised tagasi. Need on valimisliitudesse peitu pugenud parteid ja parteikesed. Küll te näete, kuidas pärast valimisi raporteeritakse oma võitudest ja kantakse avalikkusele ette, millise erakonna valitseva mõju all oli tegelikult üks või teine valimisliit.
Tahan teid hoiatada! Tarandi ja Klenski tüüpi valimisnimekirjad tekitavad varem või hiljem pettumust. Mäletate, kuidas pettuti Res Publicas ja pettumuse on valmistanud ka Rohelised. Juhuvaliku põhimõttel ühendatud inimesed, kes valituks osutudes hakkavad igaüks ajama oma asja, ei saa pikalt koos püsida. Nii Indrek Tarand kui Dmitri Klenski on mõlemad silmapaistvad kõnemehed, aga kas te usaldaksite oma linna või valla nende kätte? Kas te arvate et nad saaksid hakkama teede ja ühistranspordiga, lasteaedade ja koolidega, parkide ning linnaplaneerimisega. Kas see on neid üldse senini huvitanudki? Või ajavad nad mõlemad vaid ühte asja, pakuvad end välja kriitikutena, kes samas ise pole võimelised tegudega midagi parandama.
Niisugustele valimisliitudele hääle andjad peavad teadma, et tegelikult toetatakse tundmatuid inimesi, kelle vastutus kestab vaid 18. oktoobrini. Valimisliit saab endale lubada seda luksust, et nelja aasta pärast muudetakse jälle nime ning kustutatakse ühe liigutusega kogu senine vastutus.
Üritatakse rääkida üleüldisest usaldamatusest parteide vastu. Vaadake, kes seda juttu räägivad – ikka needsamad, kes ise on usalduse kaotanud, kelle poliitika on pankrotti jõudnud! Usaldus Keskerakonna poliitika vastu on aga stabiilselt kõrge, nii selle suhtes, mida teeme võimul olles Tallinnas kui selle suhtes, mida teeme opositsioonis Toompeal. Meie olukord on lausa unikaalne! Tavaliselt tõesti kaotavad parteid võimu teostades toetust, sest tuleb teha ka raskeid otsuseid. Keskerakond Tallinnas ja mitmel pool mujal on võimulolekust hääli mitte kaotanud, vaid juurde võitnud. Nii noorte kui vanade, eestlaste ja venelaste, vaeste ja rikaste seas oleme oma tegude ja põhimõttekindlusega usalduse ära teeninud.
Keskerakond läheb neil valimistel oma nime all välja suurima arvu nimekirjadega. Meil ei ole midagi häbeneda, ega midagi varjata. Meid võib armastada, meid võib vihata, aga me teame, et Keskerakonna kaubamärk toob meie kandidaatidele edu, erinevalt Reformierakonnast ja IRList, kellele oma partei nimi on kandideerimisel kui jalgade külge aheldatud sangpomm.
3
Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: Valimiskonverentsil kohtusid mõttekaaslased”
September 24, 2009 kell 19:17
Edgar Savisaar on haige inimene ja otsib abi penskaritelt ja venelastelt!valetab meeletult palju asju kokku ja süüdistab teisi riigikogus!Savisaar on suur valevorst Eesti riigis.!
November 8, 2011 kell 20:00
Superb web site. Plenty of useful info right here. I am sending it to some associates and also bookmarking it. And absolutely, because of your work!
September 7, 2009 kell 15:33
Millegipärast tundub viimase aja arenguid vaadates isegi tõenäoline, et Tarandi eurohääled tulevad keskile. Taheti ju siis valitsejatele kohta kätta näidata, sellepärast parempoolsed valijad oma valitsejaid ju häältest ilma jätsidki. Nüüd on aga jama majanduses kordades suurem, väljapääs tundub võimatu ja siis on kasvatuslikuks efektiks vaid Keskerakonna toetamine kohalikel valimistel.
Usutakse, et see võib veel valitsuse oma 100-aastasest unest välja raputada.