Edgar Savisaare Blogi

Palusin täna kõigi Tallinna lasteaedade juhatajad Õpetajate majja, et veelkord välja öelda oma seisukoht lasteaedade rahastamise küsimuses, mis neid kõiki puudutab. Mul ei olnud kavas neile midagi uut rääkida. Kõik see, millest jutt, oli ju varemgi teada. Aga ma käisin mõned asjad üle, et hajutada seda mürgist udu, mis Reformierakond valimiseelses olukorras lasteaedade kohale on tõstnud.

Selgitasin lasteaiajuhatajatele, et linna rahalist olukorda mõjutavad järgmisel eelarveaastal samad tegurid, mis avaldavad mõju kogu riigile. Majanduskriis mõjutab nii tööhõivet, linnaelanike tulusid kui ka linna maksu- ja kulubaasi. Pidevalt kasvav tööpuudus ja elanikkonna sissetulekute vähenemine mõjutab ka linna tulubaasi. On selge, et keskvalitsuse tasandil juba tehtud ja tehtavad otsustused ning tegemajätmised on juba avaldanud ning avaldavad jätkuvalt ülimalt olulist mõju linna finantsstabiilsusele. Väheneda võivad ka linnaeelarve tulud, sh tulumaks.

Lisaks sõltub Tallinna linna eelarve otseselt ja suures ulatuses riigipoolsest rahastamisest, mis aga ei ole tänaseks veel kaugeltki teada. Selgitusena võib öelda, et riiklike maksude ja riigi eraldiste osa moodustab üle 75% Tallinna linna tulubaasist, sh haridusvaldkonna puhul õpetajate palk, koolilõuna toetus, investeeringud haridusasutustele, lasteaedade toetamine jne. Kuna riigieelarve menetlemine Riigikogus ei ole sisuliselt veel alanudki, on eelarve koostamisel mõistlik mitte teha midagi ennatlikult, kuna keskvalitsuse tasandil tehtavad otsused on ennustatamatud.

Mõned näited otsustest, mis on mõjutanud kohalikke omavalitsusi:
2008. aasta lisaeelarvega vähendas riik kõigi omavalitsuste, sh Tallinna, investeeringutoetusi 130 miljoni krooni võrra, sh 75 miljoni krooni lasteaedade osas. 2009. aasta riigieelarvega jäeti omavalitsustele eraldamata veel pool miljardit krooni, sh lasteaedadelt 75 miljonit krooni. Lisaks 1,7 miljardi krooni suurusele lõikele vähendati ka kohalike omavalitsuste tulubaasi tulumaksu ja tasandusfondi osas ning seati neile täiendavad laenupiirangud. Kokku vähendas valitsus poole aastaga omavalitsustele kavandatud eraldisi 2,5 miljardit krooni, sh lasteaedadelt 225 miljonit. Sealjuures lõpetati täielikult uute lasteaiakohtade loomise toetamine. Ma ei tea, et ükski lasteaia hoolekogu oleks selle vastu protestinud või mingil muul viisil oma rahulolematust väljendanud. Mina oskan sellest järeldada vaid seda, et lasteaedade hoolekogud olid kärbetega väga rahul, kui neid tehti Toompealt.

• programm „Lasteaiakoht igale lapsele“
  • Täna suudab Tallinna linn tagada koha kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kes seda vajavad, sest nelja viimase aasta jooksul on juurde loodud üle 3 500 lasteaiakoha. Ainuüksi 2009. aastal lisandus ca 1400 uut sõime- ja aiakohta. 2009. aastal käib Tallinna munitsipaallasteaedades juba 21 145 last, mis on 22% rohkem kui seda oli 2005. aastal.
  • Nelja aasta jooksul on kõikides linnaosades avatud kas uued rühmad või valminud uued lasteaiad
    • 2005 Tallinna Lauliku Lasteaed (6 rühma) ning lisaks veel 12 rühma.
    • 2006 avati 17 uut rühma.
    • 2007 Tallinna Kelmiküla Lasteaed (4 rühma) ning lisaks veel 29 rühma.
    • 2008 Tallinna Lasteaed Kaseke uus hoone (lisandus 3 rühma), Tallinna Padriku Lasteaed (6 rühma) ning lisaks veel 14 uut rühma.
    • 2009. aasta jätkab Tallinn programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ täitmist. 14. oktoobril avatakse uus Tallinna Rännaku Lasteaed (6 rühma).
    • Lähiajal on kavas veel juurde luua uued rühmad Haabersti linnaosas Tallinna Lasteaias Vikerkaar.
• 2009. aastal toimus pedagoogilise personali palgatõus 4%. Vaatamata riigipoolsele palgatõusust loobumisele suutis Tallinn palgatõusu siiski ellu viia. Lisaks on Tallinn suutnud ühtlustada koolide ja lasteaedade pedagoogide palga alammäärad.

  Pedagoogilise personali, sh lasteaedade pedagoogide ja õpetaja abide palgatõus on viimastel aastatel olnud järgmine: 2006. aastal 7%, 2007. aastal 18%, 2008. aastal 22% ning 2009. aastal 4%.

• investeeringud lasteaedadesse ja koolidesse

  Tallinna linna investeeringud koolieelsetele lasteasutustele on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Kui võrrelda varasemate perioodidega, siis aastatel 2002 – 2005 oli lasteaedade investeeringute maht 142 miljonit krooni, perioodil 2006 – 2009 on linnapoolsed investeeringud kasvanud 405 miljoni kroonini. Seega kasv on viimasel neljal aastal olnud ligi kolmekordne. Aastate lõikes on investeeringud jaotunud järgmiselt:

• Alushariduse eelarve on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud:

• Finantsteenistus on tõesti juba kevadel välja pakkunud vähendada summasid haridusele. Aga nii on ta alati pakkunud, see ongi finantsistide kohus rahadega kokkuhoidlikult ringi käia. Kui te võtate lahti eelmise aasta eelarveprotsesside materjalid, siis ka tookord oli esialgne piirsumma ligikaudu 100 miljonit krooni väiksem, mis aga hiljem taastati Haridusameti ja linnavalitsuse läbirääkimiste tulemusena. Lasteaiad ei ole see kulu, mille pealt kokku hoida. Kindlasti tuleb aga rahadega kokkuhoidlikult ringi käia. Eelkõige soovitasin lasteaiajuhatajatel vaadata üle juhtimis- ja administratiivkulud, mitte minna palkade ja teenuste kallale.
• Mina ei tea, et kedagi oleks lasteaedades koondatud või kavatsetakse koondada. Linnavalitsuse eesmärk on säilitada töökohad ja palgatasemed ning sellest tahame ka kinni pidada. Tänases Postimehes väidetakse, et terves reas lasteaedades olevat muusikaõpetajate kohad koondatud. Ei pea seda juttu tõepäraseks, sest on ju olemas riiklik programm, mis näeb ette konkreetse arvu muusikatunde ja seda peab täitma. Kui keegi tõesti on koondatud, siis on seda juhataja teinud omavoliliselt ja see inimene tuleb ennistada. Samal ajal ajalehe väide, et tegu on tervenisti 35 lasteaiaga, ei saa kindlasti olla õige. Igal juhul palusin Haridusametil selle artikli asjaolusid kontrollida.