Edgar Savisaar: eks ma ju hoiatasin…

November 29, 2009

Selle aasta kevadel tellis valitsuskabinet rahandusministeeriumist arvutused, milles arvestati välja eelarvele tulev kasu kui pensionid maksustada või neid vähendada. Koopia sellest dokumendist jõudis ausate riigiametnike abil ka opositsiooni kätte ning muidugi hoiatasin ma avalikult eakaid inimesi, millist suppi nende jaoks Stenbocki majas vaaritatakse. Minu hoiatuse peale reageeris peaminister Ansip talle omasel moel kõike eitades ning kinnitades, et pensionid jäävad muutumatuks.

Majanduslanguses on eelarve jaoks peamiseks riskikohaks sotsiaalmaksu laekumine. Kui inimene kaotab töö, siis riik kaotab tema maksud. Ja töö on kaotanud igal nädalal ligi kaks ja pool tuhat inimest. Sotsiaalmaksust läheb 20% pensionide maksmiseks. Arvutage nüüd ise edasi: 2008. aastal oli sotsiaalmaksu planeeritud 31,299 miljardit.

2009. aasta riigieelarve tuludes oli algselt prognoositud sotsiaalmaksu 34,7 miljardit krooni. Pärast esimest kärpimist jäi selle suuruseks 30,69 miljardit krooni. Pärast teist kärbet prognoositi nn riskistsenaariumi järgi laekumist 29,1 miljardit krooni. Tegelikult on sotsiaalmaksu kümne kuuga laekunud 23,7 miljardit ehk 9 protsenti mullusest vähem. Oktoobris tasuti sellest kaks koma kolm miljardit krooni, mis näitab alalaekumise jätkuvat süvenemist eelarvega võrreldes.


 

 
 
 
 
2009. aasta eelarves oli planeeritud, et sotsiaalmaksu laekumise ning pensionide väljamaksmise vahe on 2,1 miljardit. Kuid tegelik pensionikassa puudujääk, nagu selgub 2010 aasta riigieelarve seletuskirjast, on hoopis suurem, nimelt 3,455 miljardit krooni.
 
Vabariigi Valitsus, kui sinna kuulus veel ka Keskerakond, pani pensioni erakorralisse reservi lisaraha. 2007. aasta lõpu seisuga oli pensioni erakorralise reservi maht 6,1 miljardit krooni, 2008. aasta lõpu seisuga oli pensionikassa erakorralise reservi maht 4,78 miljardit krooni ja praeguseks on reservi jääkmaht 2,8 miljardit krooni. Riigikontroll andis oma aastaaruandes hinnangu, et pensionireserv on kriitilises seisus, sest riik on kaheksa kuuga kulutanud reservist kolmandiku ning sellise tempo juures ammendub reserv enne järgmise aasta lõppu.
 
On selge, et isegi kui valitsus loobus Keskerakonna survel pensionide vähendamisest, kasutab ta nüüd eelarveaugu lappimiseks teisi maksutõuse. Seega peale eelarve riigikogule andmist on ootamatult ette pandud kaudsed maksutõusud. Aktsiisidele lisamisest loodetakse saada erakorralist tulu 450 miljonit, ehk ligi pool miljardit krooni. Pensionide vähendamise asemel tõsteti seekord hoopis aktsiise. Midagi rõõmustavat pole selles uudises ka mitte pensionäride jaoks.
 
Niisiis oli mul õigus, kui hoiatasin pool aastat tagasi eakaid inimesi Ansipi kavandatud pensionide vähendamise eest. Ainult Keskerakonna terav protest vahetult enne kohalikke valimisi suutis selle ära hoida, sest Reformierakond pelgas kaotada vanema põlvkonna hääli. Peaminister pidi jagama tõotusi ette ja taga, et pensione ei kärbita ega maksustata. Ka peale valimisi oli Reformierakonna jaoks keeruline neist lubadustest kohe lahti öelda. Aga mis saab edasi?
 
2010 aastal planeeritakse, et sotsiaalmaksu laekub 26,970 miljardit. Sellest 16,344 on pensioniosa. Pensionide väljamaksmiseks on eelarves planeeritud 19,339 miljardit. Tulevaks aastaks on seega planeeritud puudujääk 2,995 miljardit krooni. Koos maksutõusude ja pensionide erakorralise reservi lõpliku tühjendamisega võib Ansip tuleva aasta isegi üle elada. Kuid see kahtlasevõitu lahendus on olemas vaid tulevaks aastaks, mitte kauemaks. Ilma valitsuse poliitikamuutuseta, mis asuks ometi uute töökohtade teadlikule loomisele, ei ole ka pensionärid kaitstud. Ning Ansip ei pruugi järgmisel korral järele anda, eriti kui uusi valimisi veel silmapiiril ei terenda.

Tegelikku olukorda pensionidega näitab aga alljärgnev tabel:

 

 

13 kommentaari »

Edgar Savisaar: neljandik eestlaste hääli Tallinnas tuli Keskerakonnale

November 9, 2009

Valimistel antud häälte  rahvuse ja keele alusel eristamine oli  eesti ajakirjanduses  kohalike  valimiste eel, valimispäeval ja valimiste järel põhiline analüüsiteema. Sageli oli sel puhul tegu varjamatu rahvusliku vaenu õhutamisega, millele peaks reageerima õiguskantsler  - ja mitte ainult Riigikogu kõnetoolist, vaid ka otseselt sellistel puhkudel menetlusi algatades.

Pealegi räägitakse ainult vene keele kõnelejate parteilistest eelistustest aga siis peaks ju rääkima ka soome ja inglise ning kõikide teiste Euroopa Liidus kõneldavate keelte kasutajate parteimaitsetest – kohalikel valimistel oli neil kõigil oma siinses elukohas võimalus osaleda.
 
Ometigi pakkus mullegi huvi, kuidas on siis eestlased Keskerakonna suhtes Tallinnas tegelikult hääletanud. Ega muud indikaatorit ei ole aluseks võtta kui hääletustulemused kahes põlises peamiselt eestlastega asustatud piirkonnas – Pirital ja Nõmmel.
 
Mõlemas piirkonnas on Keskerakonna poolt hääletajate hulk võrreldes eelmiste valimistega tublisti kasvanud – Pirital 67,2% ja Nõmmel 55,2%. Ümmardatult võib öelda, et mõlemas piirkonnas hääletas iga neljas valija Keskerakonna poolt. Pirital sai Keskerakonna esinumber eelmisel korral (Jüri Ratas) 374 häält, nüüd (Tiit Terik) 858 häält. Nõmmel vastavalt eelmise korra esinumber (Rein Ratas) 1291 häält ja nüüd (Rainer Vakra) 2614 häält.
 
Vakra jõudis häältearvult ette Reformierakonna tuntud häältemagnetist Hanno Pevkurist ja IRLi ühest liidrist Urmas Reinsalust ning läheneb Urmas Paetile.
 
Terik sai üksi rohkem hääli kui sotsiaaldemokraatide kaks esinumbrit (Hannes Rumm ja Barbi Pilvre) kokku. Ma ei usu, et siin on tegu rahvuslikust kuuluvusest johtuva valikuga.
 
Vene häälte osakaal mõlemas piirkonnas oli tagasihoidlik. Seda kinnitab ka see, et vene kandidaadid Keskerakonna nimekirjas nendes piirkondades said vähe hääli (Nõmmel Sergei Bogovski 232 ja Sergei Nikonov 159 häält; Pirital Jüri Danilov 188 ja Vladimir Beloglazov 89 häält).
 
Pirita ja Nõmme valimistulemused näitavad, et kõik põhilised parteid suutsid oma pooldajad hääletuskastide juurde tuua. Üldine valimisaktiivsus oli kõrge ning seetõttu kasvas ka mitmete teiste erakondade häältesaak. Vahe on aga selles, et teised parteid said oma hääled põhiliselt interneti hääletuse tulemusena - Pirital nt Reformierakond 743, IRL 665 ja Sotsiaaldemokraadid 320 häält, Keskerakond aga 239 häält. Keskerakond sai oma hääled põhiliselt traditsioonilisel valimispäeval.
 
Tähelepanuväärne, et Pirita 13 liikmelises halduskogus on Keskerakonna liikmed esimest korda enamuses. Keskerakonnal on 5 kohta, reformil 4, sotsidel 2 ja IRL-il 2 kohta. Halduskogu on hea näitaja elanikkonna toetusest ja see, et Keskerakond on Pirita Halduskogus saanud enim kohti räägib enese eest. Keskerakonna toetus on võrreldes eelmise koosseisuga selgelt kasvanud - 3-lt 5-le kohale. Väidetavalt vaid eestlaste hääli koguv Reformierakond nii head tulemust ei saanud. Hoolimata sellest, et Pirita on vägagi eestikeelne linnaosa.
 
Kuigi nii nagu ma ei pea õigeks kõneldava keele või rahvuse alusel häälte eristamist, samamoodi pole tegelikult õige üle- või alavääristada ka hääli hääletamisviisi alusel. Ma arvan, et koju toodud hääletuskastiga valija hääl on samaväärne kodus oma arvutiga antud häälega. Nii nagu on eelvalimistest osavõtnu hääl täpselt samaväärne valimispäeval hääletanuga.
 
Selles ongi ju demokraatliku valimisüsteemi toimimise peamine eeldus, et osavõtu võimalus on kõigile tagatud ning kõik suudavad kehtivat valimissüsteemi usaldada. Seekord oli Tallinnas osavõtt kõigi aegade kõrgeim ning ka valimiskorralduse peale kaebusi oli vähem kui tavaliselt.
 
Moraal: Nõmme ja Pirita valijad andsid Reinsalule ja Vaherile vastu nina. Viimased mõtlesid omast arust välja kavala nipi ja lõid nende kahe linnaosa elanikele soodustingimused, eeldades, et seal hääletatakse põhiliselt paremparteide poolt. Nõmme ja Pirita rahvas ei lasknud aga endaga manipuleerida ja toetasid mitte IRLi ja Reformierakonna „sõnameistreid“, vaid seda parteid, kes nende piirkonda rajas vee-ja kanalisatsiooni, Nõmme turu ja Padriku lasteaia.


17 kommentaari »