Edgar Savisaar: Tallinnas peaks olema Andrus Kivirähki nimeline tänav!

January 23, 2010

Lugesin 23. jaanuari Eesti Päevalehest Andrus Kivirähki ülestunnistust, et tema „pole kunagi olnud Keskerakonna valija“. Minu süda läks kohe kergemaks. Oligi olnud ebamugav tunne, kuna Andrus Kivirähki autoripositsioon ei ole mulle kunagi olnud selge. Eestis ei olegi vist teist kirjanikku, kes oleks minust nii palju kirjutanud. Olen teda hellitavalt hüüdnud lausa Edgar Savisaare isiklikuks biograafiks ja selles nimetuses on olnud oma tõetera sees.

Kivirähk on oma kirjanduslike otsingutega Keskerakonda väga palju aidanud. Aga sellest hoolimata ei olnud mul seni ajani päris selge, kas ta on ikka meie mees. Ei ole ka tihanud tema käest küsida, sest kes see ikka söandab kirjanikuhärrat häirida. Tal niigi palju tööd.
 
Väga palju on neid, kes julgevad tunnistada, et nemad ei ole Keskerakonna valijad. Aga keegi neist ei ütle, kelle valijad nad siis ikkagi on.
 
Kui Kivirähk tõesti ei ole meie valija, ega me seepärast temasse halvemini suhtu. Kindlasti jätame ka kainestusmajasse alles Juure ja Kivirähki nimelise kainestuskambri ja uhke sildi selle ukse kõrval. Iga kord kui ma vaatan nende meeste kingitud viinapudelit, siis tulevad mulle Juur ja Kivirähk jälle meelde. Sümpaatsed näod ja mulle palju lähedasemad kui mõnikord arvatakse.
 
Olen kuulnud nendest kahtlustustest nagu koostaks Kivirähk ka Andrus Ansipi avaldusi ja kõnesid. Saan kahtlustajatest aru, sest nii ühe kui teise kõned on ühteviisi kirjanduslikud ja absurdsed ehk kaugel tegelikkusest. Mina siiski ei usu nende samasusse. Andus Kivirähk on palju teravmeelsem kui tema nimekaim Andrus Ansip. Kivirähk on hoopis maalähedasem ja saab aru ka sellest, mida eesti rahvas tunneb ja mõtleb.
 
Tuletasin meelde, kas Kultuuripealinna programmis on ikka eraldi alajaotus kirjanduse ja kirjanike kohta. Vist ei ole? Viimane aeg oleks see viga parandada ja ma tahan selle küsimuse üles tõsta juba järgmisel sihtasutuse nõukogu koosolekul. Miks mitte mõni Tallinna tänavatest ümber nimetada Andrus Kivirähki tänavaks? Mul on isegi mõte, mis tänav see olla võiks, aga veel ma seda välja ei ütle - küsin enne Linnar Priimäelt nõu. Mõistagi olen samal ajal avatud ka kõikidele teistele ettepanekutele.
 
Kohtasin Õhtulehes ka Jüri Kuuskemaa intervjuud, kus ta soovitab lammutada Vabaduse võidusamba ja Solarise keskuse. Arendasin seda ettepanekut edasi ja jõudsin nii kaugele, et Võidusamba asemel võiks olla Ivan Orava samades mõõtmetes kuju ja Solarise ees Rehepapi nimeline väljak.
 
Käisin eile õhtul Draamateatris vaatamas Kivirähki näidendit „Voldemar“. Istusin pärast Hundisilmal pikalt ja mõtisklesin selle lavastuse üle. Öö oli pime, koerad ulgusid ja väljas paukus pakane. Mina aga istusin küdeva kamina ees, soojendasin oma väsinud jalgu ning mõtlesin Andrus Kivirähkist ja sellest, mida temast veel võib oodata.  Elu on täis üllatusi!

 

 

Edgar Savisaar: Kuku! Tere Tallinn, tere Eesti, siin ma nüüd jälle olen!

January 18, 2010

Soovin Eesti meediale tagantjärele head uut aastat ja nagu kombeks, panen sel puhul ka pudeli lauale. Head jätkuvat soovin ka kõigile teistele blogi lugejatele!

Aastanumber muutus, aga eks elu läheb ikka vana viisi edasi. Muidugi on ka uusi asju. Sel nädalal toimuvad Tallinnas Euroopa Meistrivõistlused iluuisutamises. See on esimene juhtum, kus Eesti korraldab üle-Euroopalise (tegelikult ülemaailmse) tähendusega suurvõistluse olümpiaalal. Eestisse tulevad võistlema 180 sporditähte, neid hindavad 70 kohtunikku ja kommenteerivad 400 rahvusvahelist spordiajakirjanikku üle maailma. Tele vahendusel saab sellest osa enam kui 300 miljonit pealtvaatajat. Minul isiklikult on au olla selle võistluse korralduskomitee esimees. Üks mu tuttav pani aga tähele, et Eesti meedias pole mitte ühtegi korda nimetatud, kes on nende võistluste korralduse taga. Vedasin selle inimesega kihla, et ega seda ei nimetatagi, sest kes sooviks Savisaart nii positiivse asjaga siduda. Mõelge ise - nädalaid räägitakse sellest, kuidas Tallinna linnavalitsus kärbib uisutamisele määratud rahasid ning sulgeb jäähalli Tallinna kesklinnas. Nüüd äkki selgub, et Tallinn korraldab üle-Euroopalisi uisutamisüritusi, mis linnale lähevad maksma miljoneid kroone! Muidugi ei soovita sellest rääkida.
 
Usun, et Linnahalli jäähalli sulgemisega tegime õigesti. On ju Tallinnas hetkel ka teisi halle, nt Premia ja Jeti, kus tingimused uisutajatele on kindlasti palju paremad kui pea eluohtlikus, laest tilkuvas ja tuletõrjetingimustele mittevastavas jäähallis. Lisaks sisehallidele oleme viimastel aastatel panustanud nii linnaosades kui ka kesklinnas vabaõhu uisuväljakutesse. Ja tundub, et nende kasutajaid tuleb aina juurde. Mulle räägiti, et Tallinna Harju väljaku liuväli on palju ilusam ja atraktiivsem kui Londoni Hyde Parkis kasutusel olev ajutine uisuväljak. Olen kindel, et sel nädalal Tallinnas kohal olevad maailma iluuisutamistipud inspireerivad paljusid tulevasi sportlasi. Hoian kõigile võistlejaile pöialt ja loodan, et Eesti publik oskab nende esitusi sõbralikult ja hästi kaasa elades vastu võtta. Otepää suusavõistlus on ju aastaid näidanud, et Eesti spordipublik on parim! Tõestagem seda ka nüüd!
 
Veel. Kui eelmisel nädalal sattusin tahtmatult Silberauto ja Mercedese reklaamijaks, siis sel nädalal teen tasuta reklaami ajalehele Postimees. Nimelt, kannan Postimehe logoga lipsunõela, mis mulle kunagi kingiti.
 
Kui juba Postimehest juttu tuli, siis tahtsin õiendada veel paar meedia-apsakat. Nagu mul ju kombeks. Eelmisel nädalal kirjutas Postimehe reporter Urmas Tooming ühes oma loos kuidas tallinlaste seas on muukeelseid elanikke rohkem kui eestlasi. Selle valeväite ta lükkas küll oma järgmises juhtkirjas ümber, ent tõi seal taas vale arvu, nagu koliks pealinnast aastas rohkem inimesi välja kui sisse kolib. Tegelikult on asi juba mitmendat aastat vastupidine – tallinlaste arv kasvab pidevalt!
 
Ja tänane Õhtuleht! Lugesin reportaazhi Baskini teatri sünnipäevapeolt, kuhu mul endal kahjuks aja puudusel minna ei õnnestunud. Näitlejate lood olid ju toredad ja etenduse arvustused samuti, ent silma hakkas üks pildiallkiri. Kus oli väidetud, nagu Baskin oleks oma kõnes teatanud, et tema teater jäi sel aastal linnapoolsest toetusest ilma. Nii see aga kindlasti ei ole. Palusin ka veel Baskini enda käest uurida ja ta kinnitas, et kõnes oli ta maininud mitte Tallinna linna, vaid Kultuuriministeeriumi toetust, millest teater kahjuks ilma jäi.
 
Baskini juurde ma ei jõudnud, aga see-eest käisin üle mitme aasta Ugalas. Etenduseks oli „Arturi laulud ja aastad“. Minu vanaema oli temast sisse võetud ja ka emale meeldis ta väga. Nüüd, Jüri Aarma kehastuses nägin Artur Rinnet justkui uue nurga alt. Tema oli grammofoni tuleku ajastu „superstaar“. Toonane grammofon on nagu praegune internett, aga puudu jääb sellest mõnusast raginast, mis grammofoniplaadi keerutamisega ikka kaasas käis. Etendus aga meeldis, avastasin enesele mitmeid uusi näitlejaid, kellega varem ei olnud kokku puutunud. Kui oleksin teadnud, et Arturit mängib Jüri Aarma, oleksin talle lilli viinud.
 

Veel ühest tähelepanekust. Eelmise nädala ajalehed kirjutasid kollakaid lugusid sellest, et Tallinna linn korraldas Raekojas vene uue aasta puhul vastuvõtu vene kogukonna esindajatele ja Savisaar viibis seal kellegi uue saatjannaga. Pean kinnitama, et sellise ilusa traditsiooni, tähistada ka vene uut aastat koos vene kogukonna esindajatega, algatas minu eelkäija - linnapea Tõnis Palts juba 2000ndetate alguses ja ma ei näe põhjust, et seda mitte jätkata. Tallinn on mitmekultuuriline linn ning võlgneb suuresti oma eripära ja mitmekesisuse just siin elavatele eri rahvuste esindajatele. Eelmisel aastal tähistasime esmakordselt suurejooneliselt nt Hiina uut aastat, sügisel, septembris käisin tervitamas juute nende uue aasta puhul. Leian, et sellised vastuvõtud ja kohtumised erinevate kogukondadega, on iga linnapea kohus ja au.
 
Kas mäletate, et pärast Keskerakonna suurt valimisvõitu Tallinnas kinnitasid kõikide teiste erakondade esindajad, et vaja on arendada koostööd vene elanikkonnaga? Tundub, et ainult suurteks sõnadeks need tookordsed väljaütlemised jäidki. Selle asemel, et haarata härjal sarvist ja ka ise sõprussuhete nimel tööd teha, muudetakse Tallinna ettevõtmised meediaveergudel kollaseks seltskonnavahuks.
 
Pikemalt peatuti minu referendil Olga Ivanoval, kes on linnavalitsuses sama tööd teinud juba enne minu taaskord linnapeaks saamist. Olga tuli referendina tööle Jüri Ratase ajal ning on ennast tööalaselt igati tõestanud. Oleks temasuguseid pühendunud abilisi vaid rohkem, ka teistel erakondadel!

Pilt pärineb linkidelt: http://www.varskavesi.ee/upload/tooted/!thumbs_user/!limonaad_0_5.jpg http://www.smt.edu.ee/materjalid/T.%20Tuulik%20%F5piobjektid/LILLEKIMBU%20VALMISTAMINE/pilt_134.jpg