23 Feb

Edgar Savisaar: meediakriitikast ja vabariigi aastapäevast

8 kommentaari

Nüüd lõpuks on ka Eesti meedias peateemaks tööpuudus. Õnneliku juhuse tõttu sattusid eelmisele teisipäevale kokku kaks olulist sündmust: Riigikogu hakkas arutama tööpuuduse temaatikat ja Tallinn korraldas kolmanda tööbörsi. Ehmatavalt suur rahvahulk ja ilmekad pildid pikast järjekorrast lõikasid kui noaga empaatiavõimeliste inimeste südamesse. Lõpuks pöördusid ka seni kalgilt kõrvale vaatavate inimeste pilgud töötuse probleemile. Samal päeval esines justkui teisest universumist tulnud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas Riigikogu puldis võiduka kõnega, et Eesti riik on rahanduse alal Euroopa meister! Tõmbasin oma mõtteis paralleeli hetkel toimuvate olümpiamängudega, kus ebainimliku pingutusega sai hakkama Sloveenia murdmaasuusataja Petra Majdic, kes pärast karmi kukkumist ja mitme roide murdmist suutis end ikkagi pronksmedalile suusatada. See oli tõeline saavutus. Kuid nüüd pidavat ta siiski kaaluma tippspordiga lõpparve tegemist. Toon selle näite just nimelt selle pärast, et suusatamise keel on meie reformipoliitikuile ehk kõige arusaadavam. Muidugi võib ka Eesti riik teha sarnase soorituse, aga erinevalt üksikisikust, kes saab pärast tipptulemust spordist lahkuda, ei soovi, ma arvan, mitte ükski Eesti kodanik, et pärast suurt pingutust võib tekkida oht, et meie riik paneb pillid kotti. Ka mina pooldan euro tulekut. Aga selle nimel pingutades ei tohi me unustada enda inimesi. Tuhandeid inimesi, kes on jäänud tööta ja sadu, kes vajavad ellu jäämiseks kõrvalist abi. Minu arvates teeb nö esimene Eesti praegu kõik, et töö kaotanud inimesed tunneksid piinlikkust ja häbi. Andrus Kivirähk tabas laupäevases EPLis ilmunud arvamusartiklis justkui naelapea pihta, kui kirjutas, et avalikus arvamuses luuakse kujundit, nagu oleks „vaene olla hirmus piinlik“ ja „vaene olla on häbiasi“. Erinevalt valitsust juhtivaist parempoolsetest nägi Kivirähk olukorda teises valguses. Tsiteerin: „5000 inimest, kes seisid teisipäeval Tallinna lauluväljakul pikas järjekorras selleks, et saada mingitki, olgugi vähetasuvat tööd, on ilmekas näide sellest, kui hull on olukord tegelikult. Need tuhanded töötud, kellest nii palju räägitakse, kuid kes tänavapildis kuidagi silma ei torka, astusid vähemalt osaliselt korraks varjust välja. 5000 inimest olid valmis juba hommikust saadik lageda taeva all sabas seisma, sest töökohti jätkus neist vaid kümnendikule. See on valus fakt.“

 
Tööbörsist järgmisel päeval heitis sotsiaalminister Hanno Pevkur meile ette, nagu oleks linn sundinud töötuid olema pakase käes pikas järjekorras. Selleks ei sundinud neid mitte ürituse korraldajad, vaid seda tingis Eesti riigi praegune OLUKORD. Kas ajakirjanikud ja poliitikud märkavad, et hoolimata kõigist pingutustest, alavääristada sotsiaalseid töökohti, kajastades suurte lugudena vaid neid üksikuid, kes oma tööga hakkama ei saa, mitte kiites tublisid, nimetades neid halvustavalt kollasteks helkurvestideks jne jne. Hoolimata sellest, et ka tööd otsima tulnud inimesed olid teadlikud, et neid tullakse sinna filmima, pildistama ja intervjueerima. Kahjuks ka parastama. Hoolimata sellest, et pakkumisel olid vaid miinimumpalgaga töökohad. Hoolimata külmast ilmast ja sellest, et ankeedid on kättesaadavad ka internetis ja neid oleks saanud ära saata ka posti teel. Hoolimata kõigist neist faktoritest tulid inimesed VABATAHTLIKULT tööd otsima. Tulid juba hommikul vara, koos oma laste ja sõpradega.
 
Nagu ikka, külvas oma raadiosaates segadust reformierakonna suuvooder Anvar Samost, kellele Eesti Raadio annab alati rohelise tule, heites ette, nagu võtaksid sotsiaalsed töökohad bussikoondiselt raha vähemaks. Tegelikult ei ole bussijuhtide palgad kuidagi seotud sotsiaalsete töökohtadega. Palkade suurus tuleneb ühistranspordi firma rahalisest seisust. Sotsiaalsed töökohad aga luuakse Tallinna linna eelarves selleks ette nähtud vahenditest, millel ei ole mingit seost ühistranspordi firma tulude ja kuludega. Kriitikat ei kannata ka väide, nagu oleks Tallinna linnavalitsus saatnud tööturuametile nõudmise võtta töökohtade loetelust maha need ametikohad, mida pakutakse tööbörsil. Kui selline nõudmine oleks tegelikult tehtud, siis pasundaksid sellest juba ammu kõik ajalehed. Ning isegi Anvar Samost räägiks seda juttu palju kõvemal häälel.
 
Sarnaselt Samostiga bluffis ka teine Reformierakonna hääletoru – Hannes Astok - väites Kuku raadio saates Keskpäevatund, et reisisaatjatest polevat kasu ja üldse see ei olevat mõtestatud tegevus. Mõtlesin, et kust teab küll Astok reisisaatjate kohta, tema ju ühistranspordis ei sõida. Avaliku arvamuse uurimise firma Faktum Ariko tegi aga küsitluse nende inimeste seas, kes igapäevaselt kasutavad bussi, trammi või trolli, küsitlusele vastanud rääkisid hoopis teist keelt, kui seda tegi Hannes Astok. Eriti naised ja eakamad inimesed olid seda meelt, et reisisaatjast on neile palju abi olnud. Ega terves elujõus mees ei vajagi otseselt sellist abi. Aga ärgu ta arvaku, et tema ongi kogu Eesti ühiskond. Veelgi enam, üle 60% vastanutest kinnitasid, et pärast sotsiaalsete töökohtade loomist on bussid muutunud palju puhtamaks ja turvalisemaks. Kust aga võivad seda teada Hannes Astok ja Anvar Samost, Reformierakonna VANAD KOLLID, kes hea meelega kaotaksid Tallinna linnas igasuguse ühistranspordi, et nende ärisõprade suured autod saaksid mitmerealistel teedel segamatult liigelda.
 
Samuti läks mulle hinge Samosti jutt sellest, kuidas sotsiaaldemokraadid olevat nüüd äkki puudliks muutunud. Tegelikult on vastupidi, sotsiaaldemokraadid võivad esimest korda vabalt täie rinnaga hingata, ega pea reformi laualt palukesi korjama. Kõik liigub sinna poole, et neist saabki tõsiselt võetav vasakpartei, kellel on oma ideaalid ja suur toetajaskond. Ning muidugi väriseb Samost sellise perspektiivi ees ja manab sotsidele kurja.
 
Niipalju siis meediakriitikast.
 
Käisin täna hommikul, nagu ka varasematel aastatel enne vabariigi sünnipäeva „Reaali poisi“ juures pärga asetamas ja Eesti vabaduse eest võideldes hukkunud koolipoisse mälestamas. Reaalkooli „Poiss” on loodud mälestama eeskätt Tallinna õpilasi. Ent see monument väärib olema mälestusmärgiks kõigile vabadussõjalastele.
 
 
Vabadussõda kestis 431 päeva ning oli meie jaoks üks suurimaid XX sajandil üleelatud katsumusi. Võitlus kahel rindel nõudis enam kui 5000 inimelu – langenutena, haavadesse või haigustesse surnutena, samuti punase terrori läbi hukkunutena.
 
Väärib tähelepanu, tunnustust ja tänu, et Eesti Vabadussõjas võitlesid Eesti poolel mitte ainult eestlased. Eesti kaitseväes oli Narva rindel 700-mehelise üksusena Balti pataljon, mille võitlejate seas oli nii Tallinna Toomkooli õpilasi kui endiseid tsaariarmee ohvitsere, sealhulgas arvukalt aadlikke. Balti pataljoni 71-le langenud võitlejale on mälestusmärk Toompeal, Teaduste Akadeemia õuel. Eesti väeosades oli ka Eestimaa rootslasi, venelasi ja juute.
 
Eesti Vabadussõda polnud ainult meeste sõda. Oma panuse andsid sellesse ka naised. Kes meditsiiniõdedena rindel, haiglates ja laatsarettides, kes valmistades rindelolijatele talverõivaid ning tehes tagalas ära rindelolijate meeste tööd. Vabadussõda, mille kangelasi ja ohvreid me aukartuse ja tänutundega meenutame, maksid vere hinda selle eest, et meie saaksime peremeesteks omal maal ja võiksime oma elu ja riiki korraldada.
 
On suur õnn ja ajaloo tavatu kapriis, et Eesti sai 1991. a. teistkordselt iseseisvaks. Seekord ilma suure sõja ning verevalamiseta. Ent seda, mis kergelt käes, ei oska kõik vääriliselt hinnata ja kasutada. Olles saanud peapöörituse vahepealsetest edusammudest ja rahvuslikust eufooriast, oleme jõudnud majanduslikku, eetilisse ja poliitilisse kriisi, mille sümboliks on 100 tuhande piiri ületanud tööpuudus.
 
Sellest kriisist on vaja välja saada! See on tähtis meile kõigile igal päeval, ka vabariigi aastapäeval!

Postitatud February 23, 2010 kell 11:50
Jäta kommentaar

8

Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: meediakriitikast ja vabariigi aastapäevast”

leenu
February 23, 2010 kell 12:03

Minu meelest oli teil üks hea ettepanek - et töökohtade loomist ei saa toetada vaid Euroopa Liidu abirahaga, vaid ka Eesti riik peaks selleks midagi tegema. Seda enam, et igalt töökohalt, ka sotsiaalselt, tuleb riigikassasse maksuraha.

Freibergas
February 23, 2010 kell 19:15

Ma tean väga hästi kuidas veel 20 aastat tagasi sa neid va sotsiaalseid töökohti lõid. EESTI RIIK ON VABA JA SIIA EI KUULU PUTINI TALLALAKKUJAD. ELAGU VABA RIIK.

Ants
February 23, 2010 kell 20:28

Head Vabariigi aastapäeva, hr Savisaar! Tekst muutus peale paari lõiku vastikuks, nagu alati, aga see on vist lihtsalt sellepärast, et poliitikuna olete mulle äärmiselt ebasümpaatne.

Soovin Eesti riigi uuel aastal Teile teravamat ja eriti ausamat sulge! Tulen ikka kontrollima, kuidas selle asjaga on. ;)

Enn
February 25, 2010 kell 0:46

Head Vabariigi aastapäeva,hr. Savisaar!Vabariik on meil olemas nii Teie poliitilise kui Teid toetavate inimeste abiga alustatud ja üksteist toetavate inimeste töö tulemusena Rahvarinde aegadest peale aga nüüd vajame sellele Vabariigile teovõimelist valitsust rahva(riigi) ülesannete täitmiseks,mitte riigi(rahva) allutamist ärilisel eesmärgil kasumit andvaks ettevõtteks valitsejate jaoks.
See küsimus on aktuaalne aga osa oma nime poolest kui rahvast teeniv erakond vaidleb alles oma juhi või juhi kohale pürgiva ei tea kust välja ilmunud või saadetud “kasaka” juhiks määramise üle,märkamata seda,et kui juht on leitud - on ka nende põhimõtted maha müüdud.

mnjah
March 1, 2010 kell 19:51

vased tulid tööd otsima..samal ajal vurab hr linnapea oma hirmkalli hobusega. kas isegi ainult solidaarsusest ei tahtnud midagi vähem silmapaistvamat valida? auto on TARBEASI, mitte luksus. see on punktist A punkti B jõudmise vahend. seal sees ei pea aelema ega massaaži saama. Eesti on nii väike ja vahemaad nii lühikesed, eriti aga Tallinna linnapea jaoks. ma ei usu, et Savisaar igapäevaselt Võrus käib, õigustades nii oma mugavat istumisalust? Hundisilmalt Tln sõiduks võib sõita ka Toyota Priusega. oh..wait, seda pole ju kuskil laadida :( Tallinna linn ei ole mingi roheline, vaid hall, CO2 hall..

Helmer olen
April 12, 2010 kell 21:26

Tundub siiski, et aeg on otsas…sellega peab leppima vaid.
Liigne rabelemine on pigem nagu surmaagoonia
Yxs hoiab vihmavarju, rahvas on ammu mulla peale visanud poisile, kes ajab vaid oma asja…..

Nicki Fitch
October 26, 2011 kell 3:04

Great point. I hadn?¯t toguhht about it very that way.

yabuli ski
November 17, 2011 kell 18:06

I prefer to search the online world, often For certain i will visit Come across and skim and look stuff out??

Kommenteeri