Edgar Savisaare Blogi

Täna on minu blogil jälle külaline – Tallinna linnapea majandusnõunik Marek Jürgenson. Ta on töötanud õige pikalt Kesklinna vanemana, praegu tegutseb minu majandusnõunikuna ja mai lõpus asub tööle ettevõtlusameti juhataja kohusetäitjana. Viimasel ajal on ta tegelenud Eesti Energia börsilemineku probleemidega. Püüdnud korduvalt ka Eesti meedias sõna võtta sellel teemal, aga üldiselt on tema artikleid aina tagasi lükatud. Linnameedias – Pealinnas - küll ilmus temalt lugu, aga sedagi pärast korduvaid tõrjumisi üleriigilise ajakirjanduse poolt. Justkui ei tahetagi teada, et ka Marek Jürgensonil on oma arvamus, mis Juhan Partsiga sugugi ei pruugi kokku langeda. Pealegi, kvalifitseeritud arvamus. Ega see õige ei ole kui Eesti Energia müüjaid selgelt promotakse, aga vastaspoolel ei lasta suudki lahti teha. Sellepärast pakkusingi Marekile oma blogi, millel on ka ju üsna palju lugejaid.

Niisiis Marek Jürgensoni kirjutis:

Monoloog Eesti Energia börsileviimise kiituseks
Üks ingellikult puhas ja uskumatult terane mõte on sündinud valitsuskoalitsiooni tusastest aegadest muserdatud peades – uppujat veskikivina põhja vedava Eesti Energia (edaspidi EE) kaelamäärimine rahakatele investoritele, kes lõputus omakasupüüdmatuses ei aimagi, kui väärtusetu ja mõttetu on põlevkivituhka tootev värkstuba, mille väärtpabereid Ansipi valitsuse nupumehed sooviks neile maha parseldada. Vähemalt on jäänud selline pilt ajakirjanduses EE erastamist käsitlevaid kirjatöid lugedes. Kiidetakse börsilemineku vajalikkust ja laidetakse ettevõtte tulevikuväljavaateid ning jätkusuutlikkust riigiettevõttena.
Miks EE börsileviimisega nii kiire on? Vastust ei tule otsida mitte majandusteooriast, vaid psühholoogilistest anomaaliatest, mis mõjutavad inimmõtte varjatud allhoovusi. Siin rakendub nn rehapeale astumise efekt. Kui patsient esimest korda varrega vastu pead saab, kinnitab ta endale, et ei astu enam kunagi reha peale. Teist korda ootamatut vopsu kogedes tekib valusõltuvus ning kolmandal korral juba tormatakse reha juurde. NRG skandaalne erastamisplaan, Eesti Raudtee kastreerimine läbi itaalia/inglise huvipuntra ning lõpuks EE börsileviimine rahvaaktsiatena London City lordmeeri Sir John Stuttardi heakskiidul, on Eesti liberaalset valitsust vaevava pikaajalise haiguse anamnees.

Majandusminister Juhan Parts avaldas mõni aeg tagasi arvamust: „Meie naiivne usk on, et tuleb Eesti Energia börsile viimise üle mõistlik debatt, ma loodan, et hüsteeria, valetamine ja klassiviha õhutamine ei ületa ajalehtede uudiskünnist.“ Ministri hüsteeriahirmust sündinud naiivsust on Eesti meediaväljaanded võtnud niivõrd tõsiselt, et pikema aja jooksul pole ükski neist vaevunud avaldama minu vastavasisulisi analüüse, kus on kirjas ka Keskerakonna seisukohad ning põhjendused, miks EE peaks jätkama 100% riigiettevõttena. Nii on diskussioonist märkamatult saanud monoloog ning selleks, et meedia peavoolule meeldida, pealkirjastasin ka oma nupukese leivaisadele truudele toimetajatele vastuvõetavalt.

Võib-olla oleks erapooletu demokraatlik tsensuur, mida Andrus Ansipi veteranvalitsuse näpunäidete kohaselt üha tulemuslikumalt rakendatakse, mõistetav, kui peaks paika börsileviimise vastaste jäärapäisusest vaevatud majandusministri väide, et ainus kõhkleja on Keskerakond. Opositsiooni arvamuse tähelepanuta jätmine kuulub meil juba pikemat aega hea poliitilise tava hulka. Ent millegipärast vaikitakse maha ka akadeemiliste liidrite mure, et jääme peale elektrijaamade mahaparseldamist püksata Euroopa tõmbetuultesse. Eesti Teaduste Akadeemia teatas, et ei kiida heaks EE börsile viimist. Selle vastu olid nii akadeemia juhatus kui energeetikanõukogu. Akadeemikud tõmbasid paralleele ka NRG ümber toimunuga.
Sellise autoriteetse arvamuse valguses on isegi riigitruul ajakirjandusel raske kõigil EE mahasahkerdamise vastastel suud kinni toppida. 19. aprilli Eesti Päevalehe usutluses annab lugupeetud akadeemik Endel Lippmaa selge suunise – riik peab ise Eesti Energiasse raha panema. Loodan, et majandusminister ei süüdista akadeemikut valetamises või klassiviha õhutamises, vaid võtab seekord kuulda mõistuse häält ning loobub juhatamast mai alguses EE börsileviimist arutavat valitsust järjekordse reha otsa.
Loe pikemat analüüsi selle kohta eile ilmunud Pealinnast: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=104&lang=5&nid=7469