Sain rabava statistika – selgus, et iga teine inimene, kes tänaval vastu tuleb, on kas kriminaalkorras või väärteo kaudu karistatud. Kui me liidame siia juurde hoiatusmenetluse kaudu karistatud inimesed, siis tõesti jääb Eestisse väga vähe neid, kes on ilmsüütud. Kõige lihtsam järeldus, mis sellest tuleneb, on ühiskonna selge ÜLEKRIMINALISEERITUS. Kas see on nüüd nulltolerantsi tagajärg, millele meie „äraostmatud“ üles kihutasid ja me kõik heakskiitvalt neile järele noogutasime? Kriminaalkorras karistatute osakaal on üle kahe korra kõrgem Euroopa keskmisest, ainult Lätiga oleme veel ühe pulga peal, aga Läti ei ole ju ometi meile eeskujuks.

Kohtueelse menetluse käigus võetakse meil kümme korda sagedamini vahi alla kui Soomes! Tuleb nii välja, et valitsejate arvates on meil lausa kuritegelik rahvas, keda me aina karistame ja karistame, aga nemad ei tee kuulmagi. Euro tulekuga saab selline poliitika veel hoogu juurde, lubati ju, et kui riigilõivude puhul ümardatakse vahetuskurss alla-, siis trahvide puhul tehakse seda ülespoole. Mida me teeme, kas vahetame rahva välja? Või on see Riigikogu ja valitsuse mõtlemisvõime küsimus?

Kas keegi teab kedagi, kes teab ühtegi riiki, kus selline karistuspoliitika on andnud tulemusi? Inglismaal oli kõige kõrgem varguste protsent sel ajal kui linnaväljakutel hukati kurjategijaid.

Tõenäoliselt tulenevad need tendentsid ühiskonna üldisest moraalitasemest ja liikumisest politseiriigi suunas. Kui inimesed peavad seda riiki ja karistuspoliitikat enese suhtes ebaõiglaseks, siis ei häbeneta kuulumast nende hulka, kes rikuvad seadusi. Kui seadused on amoraalsed või on seaduste kohaldamine amoraalne, siis nendest seadustest ka ei hoolita. Kui seaduste taga ei ole enam moraali, siis jääbki ainult kohtu ja õiguskaitsesüsteemi pime sund. Kui moraal õiguskorda piisavalt ei toeta, siis ainult karistustega tulemusi ei saavuta. Pikkamööda muutub karistamine ja karistatuks olemine tavapäraseks elamise viisiks.

Politseiriigi üheks tunnuseks on selektiivne õiguse kohaldamine. See muudab õiguse mitte regulatiivseks, vaid ainult nuhtlemise instrumendiks. Nuhtlemise instrument aga ei ole kunagi moraalne. Pigem on see haige riigi tunnus!

Mõned viimastel aastatel suure käraga algatatud kriminaalasjad, mis on pärast armetult kokku vajunud, on lausa lakmuspaberiks. Mäletan kuidas omaaegne Tallinna abilinnapea Rein Lang vandus avalikult tulist kurja kogu õiguskaitsesüsteemi kohta, kui peaks selguma, et Vladimir Panov ei olegi temale inkrimineeritud tegudes süüdi. Panovi süütus sai viie aastaga lõpuks tõestatud, aga ma ei tea, et õiguskaitsesüsteem oleks mingeid kardinaalseid muudatusi üle elanud, kuigi Langist on saanud vahepeal lausa justiitsminister. Või näide Viistammest, keda aplombiga süüdistati korruptsioonis ja altkäemaksu võtmises, aga välja tuli riigihanketingimuste väljalobisemine. Või Jaanus Mutlist, keda käraga süüdistati ja pärast vaikuses õigeks mõisteti.

Juba räägitakse üha avalikumalt, et maadevahetuse kohtuprotsessiga juhtub sama. Ainult arvatakse, et seda protsessi venitatakse nõnda kaua, kuni avalikkus on unustanud, millest asi alguse sai. Üha rohkem inimesi tunnistab, et nad kardavad oma riiki. Ju siis saadakse aru, et poliitiliselt kallutatud kriminaalasjade algatamine on Eestis tõepoolest võimalik. Inimsaatused võidakse ära ruineerida, aga meediaga tihedat koostööd tegevatele uurijatele ja prokuröridele patsutatakse veel õla peale ja mõni neist ehk arvabki, et ajas õiget asja.

MEIL ON TOHUTU HULK KARISTATUID, AGA ÕIGUSKORD SEEJUURES DEVALVEERUB. Seda tunnistas ka Märt Rask, kui ta Riigikogus rääkis, et ainult vastsündinud on Eestis veel karistamata. Kohane näide siinjuures on ka see, mis juhtus laulja Voldemar Kuslapiga. Tean teda kui džentelmeni ja ei suuda uskuda, et kohtuotsus oli tema suhtes õiglane. Mees läks oma õigusi kaitsma ja kogu maja öörahu eest võitlema! Tegelikult peaks talle aitäh ütlema, mitte kurjategijaks tunnistama. Pärast seda küll inimestel ei teki soovi taolistel juhtudel sekkuda, pigem hoitakse niisugustest asjadest kõrvale. Ükski heategu ei jää karistamata, usun, et seda on paljud inimesed kogenud.

 

Postitatud May 20, 2010 kell 12:45
Jäta kommentaar

14

Kommentaarid postitusele “Edgar Savisaar: õiguskorra devalveerumine”

Rainer

Tänases Ekspressis on kaherealine veerg, et endine respublikaan ja linnaosavanem võeti aprillis vahi alla süüdistatuna rahapesus.

Tiit Reeder

Olen sama meelt ja kogenud ka seda, et kurjategija, kelle aitasin politsei abiga kinni võtta, jäi ikkagi praktiliselt karistuseta ja kahjukannatajale ei olnud isegi kohustust kohtuotsusest teatada.

pätt

Ka mina olen pätt ja kaabakas. küll ainult MUPO silmis. Pane oma MUPO kinni ja küll on numbrid kohte teised.

vaba eesti

Kahjuks ei saa lugeda alkoholitoodete siltidelt seda,et alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne ja obektiivsetel hinnangutel kuulub alkohol raskete narkotikumide klassi.

“Jätke Voldemar Kuslap rahule!” | Ajaleht

[...] ei ole, kuigi on selge arvamuslugu) ja PM juhtkiri ja see Õhtulehe lugu ja See Edgar Savisaare blogipost. Mis on kõik täielik [...]

Mihkel Pähkel

Küsimus on ju teie mõtlemisvõimes?
Kuidas see peaks välja nägema, kui hakkaks trahve ka allapoole ümardama? Sellest tekiks väga palju probleeme. “Miks mina sain nii palju trahvi ja tema nii vähe?”

Henri Kiivit

Esiteks ma ei saa aru, kuidas Voldemar Kuslap selle kõigega seotud on! Kui ta on kohtu poolt süüdi antud juhtumis mõistetud siis kuidas Sina julged selles kahelda? Sead kahtluse alla kohtute pädevuse? Teema sidususest euroga ei hakka isegi kommenteerima

See number võib küll suur tunduda aga mis tegelikult selle taga peitub? Kuni puudub konkreetne statistika, kus on kõik väär- ja kuritööd numbriliselt välja toodud ei saa ju midagi järeldada.Samuti puudub võrdlusmoment muu Euroopa ja välismaailmaga. Kuid ma julgen väita, et eelpool väljatooud uudiskünnistületanud sündmused seda protsenti üles ei vii, pigem on need pisirikkumised - parkisid kogemata valesti ja said trahvi, mis sellest, et oled igati seaduskuulekas

Eestis on mitmeid seaduseid, määrusi ja ettekirjutusi mille rikkumist ei peeta kuri- ega väärteoks ning seda just rahvas seas, mitte vastavate riigiorganite. Näited liiklusest: turvavöö kinnitamine, helkuri kandmine, tee ületamine vöötrajal jne. ja nagu te arvate võike võiksin seda loetelu jätkata…

“Kui inimesed peavad seda riiki ja karistuspoliitikat enese suhtes ebaõiglaseks, siis ei häbeneta kuulumast nende hulka” - Pean tunnistama, et nõustun selle mõttega

“Kas keegi teab kedagi, kes teab ühtegi riiki, kus selline karistuspoliitika on andnud tulemusi? Inglismaal oli kõige kõrgem varguste protsent sel ajal kui linnaväljakutel hukati kurjategijaid.” - Kas pole proovind mõelda seda veidi teise nurga alt? Tollal oli kuritegevus suur ning läbi selliste meetmete üritati seda kontrolli alla saada(i)

Samuti lisaksin ühe mõttekillu: “Kas inimene on süütu siis, kui ta pole kordasaatnud rikkumist või kui ta pole vahele jäänud?”

Kommentaar: Edgar Savisaar: õiguskorra devalveerumine « Henri Kiivit Blog

[...] (Ära Loe:)Edgar Savisaar: õiguskorra devalveerumine [...]

keskjuss

Palju õnne sünnipäevaks Edgar! Tee vahepeal kõige vihkamises vahe sisse, võta pits viina ja mõtle kõigele ilusale mis olnud. Ega elu läheb ka pärast sind edasi. Noh, pea vastu siis.

keegi mees

Huvitav on lugeda, et härra Savisaar näeb vastutulevates inimestes karistatud inimesi. Aga mitte sõnagi sellest, et kui ta peeglisse vaatab, näeb ta seal samamoodi väärteo korras karistatud inimest!
Hämmastav. Sest suurem osa nendest, kes talle tänaval vastu vaatavad on samamoodi liiklushuligaansuste eest karistatud nagu temagi.

เจดี

kuule kommunisti värd sinu enda Munni-tsipaal politsei teebki süütuid inimesi kriminalideks! Aga kõige suurem kurjategija oled ju sina ise, kahju, et see infarkt sind hauda ei viinud!

sirje maro

Härra linnapea!
Siin on keegi eriti vihane kommenteerija enne mind kirjutanud, kuid minu jaoks on see meelepaha arusaadav, kuna ma ise pean ka oma rahakotist maksma kooli- ja noorsootöö inspektori Dmitri Petrovi häbipleki. Tema jaoks on liikluseeskirja mõni punkt lahti seletamata, sest § 141 ütleb nii: Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Kui kõnnitee on lai 3,5-3,8 m, siis sellele osaline parkimine ei takista ka parima tahtmise juures ühtegi jalakäijat. Püüdsin seda selgitada mupo töötajale Liina Sulg’ile, kuid ta tagus mulle kui rusikaga päehe v ä ä r t e o paragrahvi. Väärteo tegi aga D.Petrov , kelle teo tagajärjel (ka mõnede teiste mupolaste) hakkas toimima liikluskaos, kus nelja bussiliini bussid pidid andma teed vastassuunast tulijaile, sest mupolaste tegevus sundis autosid parkima täies ulatuses sõiduteele, mille üks sõidurada on sama lai kui kõnnitee. NB! Päeval, mil alustasin selles küsimuses kirjavahetust L.Sulg’iga ja ettepanekut annulleerida see arusaamatu hoiatustrahv, siis oli KÜ tegevus viinud kõnniteele parkimistaskute mahamärkimiseni kogu auto laiuses. Seda enam on mõistetamatu, et keegi võib küsida minult trahviraha väärteo §-i alusel. Kõige kurvem aga- minu 84-ne ema sai sellest esmalt shoki ning vaatas siis õudusega pikki bussirivisid ikka sellesama parkimiskaose tekitamise pärast. Ääretult tõsine olukord valitses liikluses tõesti kuni KÜ tellimus täideti. Ja siinkohal veel teadmiseks, et parkimine laia kõnnitee äärel oli selle KÜ elanikele aegade algusest tavapärane ning keegi ei osanud uneski aimata mingitki mupo rünnakut!!!
Mul on tõsine küsimus, millele palun vastust: kelle jaoks on mupo ja mis on tema tegelik eesmärk? Siinkirjutaja näeb antud situatsioonis räiget väljapressimist. Kui ka LE annab mingi õiguse trahvimiseks, siis õigustust selle konkreetse juhtumi puhul pole. Kas poleks vajalik see parkimisteema laiemalt lahti seletada, et vältida seesuguseid ebameeldivaid üllatusi mujalgi Tallinnas. Ja viisakas oleks, kui noorsooametnik leiaks aega vabandada tehtud mõttetuse pärast! NB! Kuna uskusin, et L.Sulg suudab langetada positiivse otsuse minu avaldusele, siis peale puhkust avastasin, et asi oon toimetatud täituri kätte nii et 300.- kroonist sai 750! ERITI JULM!

aivo

kahjuks pean ka mina siin tunnistama–Mupol on veel arenguruumi,kuid lisan,kasutan ka ise väga palju mupo teenuseid jleian,et need inimesed teevad ära töö mille peaks ära tegema riiklik politsei aga miskipärast nad seda ei tee.Mupo on vajalik kuid jah oleks siiski vaja veel haridusteed jätkata aga usun et mõne aja pärast on mupo parem kui riiklik politsei

Kommenteeri