Edgar Savisaar: majandusinimesed kohtuvad Peterburis
June 18, 2010Olen sõna otseses mõttes kuumas kohas. Kui jalgpallihuviliste ja sportlaste jaoks on kuum koht või jalgpallimeka Lõuna-Aafrika, siis majandusinimeste ja poliitikute jaoks St Peterburg. Olen Venemaa majandusministri kutsel juba traditsiooniks kujunenud St. Petersburg International Economic Forum’il SPIEF 2010, kus osalevad pangakontsernide ja suurkorporatsioonide tippjuhid, rahvusvaheliselt tunnustatud majandus- ja rahanduseksperdid ning riikide majandusjuhid kõikjalt maailmast – kaugeimad külalised on Brasiiliast, Austraaliast, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja USA-st. Lõpetasin just oma etteaste paneeldiskussioonis „Linnad uuel ajastul: infrastruktuur, kultuur, disain“. Lisaks sellele tutvustasin kuulajaile ka Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinna 2011. aasta kavasid ning kutsusin kõiki Tallinnasse külla.
Lisan siia mõned lõigud oma ettekandest:
Linnastumise väljakutsed
BP katastroof
Lubage mul selle teema sissejuhatuseks alustada märksa kaugemalt, kuigi selle üle võib vaielda, kas globaliseeruvas maailmas on üldse enam midagi kauget või ka võõrast. Sündmused, millele ma viitan, on ilmselt paljudele hästi teada (rääkisin lühidalt faktidest, aga blogis ma neist ei kirjuta, usun, et lugejad on olukorraga Mehhiko lahes niigi kursis).
Naftaleke, millest on saamas üks ajaloo suurimaid keskkonnakatastroofe, teeb keskkonna pärast muretsevate inimeste kõrval ärevaks ka poliitikud ja investorid. Tegemist on pretsedenditu katastroofiga, mille otseste tagajärgede likvideerimine võtab aega aastaid või isegi aastakümneid. Keskkonnakahjud on mõõtmatud, kuid selle sündmuse mõju ei piirdu vaid keskkonnakahjudega.
Kui rääkida poliitikast, siis BP katastroofist Mehhiko lahel on saanud üks Barack Obama administratsiooni suuremaid ja tõsisemaid väljakutseid, kusjuures nagu märgivad paljud analüütikud – Ameerika valijad võrdlevad oma tänaste liidrite toimetulekut naftalekkega mõne aasta taguse üleujutusega New Orleans’is ja väga paljud on sama kriitilised praeguse administratsiooni suhtes kui oldi eelmise – vabariiklaste juhitud Valge Maja suhtes.
Mõistagi tähendab sellise mastaabi keskkonnakahju ühtlasi ka tõsist mõju piirkonna majandusele – kalatööstus, turismitööstus, aga mitte ainult, on juba saanud tõsiselt pihta. Nagu majanduses ikka, on kõik omavahel seotud, mõju ei piirdu kindlasti selgelt piiritletud sektoritega. Paljude Mehhiko lahe äärsete piirkondade majandus tervikuna on pea peale pööratud, sealsete inimeste ja ettevõtete jaoks on tulevik vaid üks suur määramatus.
Läbi selle omakorda mõjutab toimuv nii Ühendriikide kui ka maailma majandust. BP aktsiahinna järsk langus on vaid jäämäe veepealne osa.
Kui keskkonnakatastroofi otseste tagajärgede likvideerimine võtab aega aastaid ja aastaid, siis veel kauem, võimalik, et aastakümneid võtab aega, enne kui katastroofist puudutatud piirkonnad teevad tasa selle, mille nad juba on kaotanud ning mille nad kaotavad lähimas või kaugemas tulevikus, enne kui saame rääkida pikast ja vaevalisest taastumisest.
Ning siit jõuan ma omavalitsuste juurde. Nimelt, Mehhiko lahe ääres pole vaid riigid, vaid ka lugematu hulk suuremaid ja väiksemaid omavalitsusi, kelle merepiir puudutab Mehhiko lahte. See kriis, uskuge mind, puudutab väga tõsiselt ka neid omavalitsusi ja sellest pole veel keegi suurt rääkinud ega seda analüüsinud.
Täna pole ilmselt mingit selget ülevaadet, millist tuge ja toetust vajavad omavalitsused, kel on Mehhiko lahega merepiir või keda Mehhiko lahe tragöödia otseselt puudutab.
Võtab aega veel kuid, enne kui me tegelikult oskame hinnata selle katastroofi mõju ulatust ja võimalik, et kulub aastaid, enne kui suudame anda vähegi adekvaatse hinnangu sellele, milline on tegelikult selle katastroofi mõju.
Kuid uskuge mind, omavalitsused, keda see puudutab, peavad selle probleemiga reaalses elus tegelema juba mitu kuud – ja neil pole lihtne. Ning me peaksime tõsiselt tõstatama ka küsimuse sellest, kuidas omavalitsuste globaalne vennaskond saab sellest kriisist puudutatud omavalitsusi aidata – nii materiaalselt kui teiste võimalustega.
Linnastumine pole vaid nö linnaplaneerimisalane ülesanne - kuidas ehitada mõistlikumalt linnaväljakuid ja parke, kujundada avalikku ruumi jne. Tegemist on märksa sügavama mõjuga globaalse trendiga, mis muuhulgas toob kaasa hoopis uut tüüpi riskid, mitte ainult inimeste elukvaliteedile, vaid inimeste eludele, igapäevasele toimetulekule.
Üks vastus sellele on sotsiaalne vastutustunne. Nagu me näeme on nii äriringkonnad kui poliitilised ringkonnad, nagu ka tavalised inimesed, kodanikud – omavahel väga tihedalt seotud. BP tragöödia mõjutab oluliselt USA sisepoliitikat, kuid see mõjutab ka miljonite inimeste elu ja samuti äriringkondi, looduskeskkonda.
Selles katastroofis on kõik ühtviisi kaotajad, nii ärihaid Wall Street’il kui haikalad ookeanis. Seega on kõigi huvides toimunust õppida, analüüsida, teha järeldusi ja astuda samme, kuidas vähendada riske keskkonnale, mida kujutavad endast meie poolt kasutatavad tehnoloogia.
Euroopa Roheline pealinn
Just keskkonnaalastes küsimustes on Tallinn suutnud näidata eeskuju kogu Euroopale – meie eestvõttel on tänaseks ellu kutsutud Euroopa Rohelise Pealinna institutsioon, mille eesmärgiks on keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu propageerimine Euroopa omavalitsuste seas.
15. mail 2006 kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad alla memorandumile, millega tehti Euroopa Komisjonile ettepaneku tunnustada igal aastal linna, kus lisaks keskkonnasõbralikele juhtimisotsustele ja üldise keskkonnateadlikkuse tõstmisele on rakendatud säästva arengu põhimõtteid, parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ning haljasalade pindala, juurutatud jäätmekäitluse kaasaegseid põhimõtteid ja tehnoloogiaid või rakendatud innovaatilisi ja julgeid lahendusi linna üldise elukeskkonna oluliseks parandamiseks.
Igal aastal tunnustatakse tiitliga ühte Euroopa linna, kus on viimase 5-10 aasta jooksul märkimisväärselt parandatud elukeskkonda ja rakendatud säästva arengu põhimõtteid, toimib elanike, ettevõtluse, mittetulundusühingute jt koostöö, jätkatakse elukeskkonna parandamise programmi, mis peaks avaldama kauakestvat mõju linnakeskkonnale ja ollakse valmis jagama sellealaseid kogemusi teiste linnadega.
Tiitel näitab linna valmidust ja võimet lahendada keskkonnaprobleeme. Praeguseks on algatusega ühinenud 36 Euroopa linna, sh 20 pealinna.
Linnapeade pakt
2009. aasta veebruaris ühines Tallinna rahvusvahelise linnapeade paktiga (Covenant of Mayors). Sellega võttis linn endale kohustuse vähendada atmosfääri paisatavat CO2 kogust 20% võrra, suurendades energiatõhusust 2020. aastaks 20% ja kattes 20% tarbitavast energiast taastuvenergiaga.
Linnapeade paktiga on tänaseks ühinenud juba 1798 linna.
Paktiga võetud kohustuste edukaks läbiviimiseks on Tallinn koostanud linna CO2 heitkoguste inventuuri ning järgmine nädal jõuab Linnavalitsuse istungile Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2010–2020”. Tegevuskavas käsitletakse energiasäästu võimalusi Tallinnas ja antakse tegevussuunad Tallinna energiamajanduse arendamiseks kuni 2020. aastani.
IKT – Intelligentsed kogukonnad
Teine valdkond, mille arendamisega Tallinn loodab oluliselt parandada linnakeskkonda on infokommunikatsioonitehnoloogia.
Euroopa Liidu (EL) infoühiskonna alases poliitikadokumendis i2010 rõhutatakse, et 25% EL sisemajanduse kogutoodangu kasvust ja 40% tootlikkuse tõusust on tingitud IKT-st. Tallinna linnas annavad nii era- kui avalikus sektoris arendatud ja kasutatavad kaasaegsed IKT lahendused võimaluse ja põhjuse infoühiskonna arendamises näha üht olulist strateegilist valikut linnaelanike elukvaliteedi tõstmisel.
Taasiseseisvumisest alates on Tallinna linn kui kogukond olnud sünnikoduks paljudele IT valdkonna innovaatilistele lahendustele. M-parkimise süsteem, ID-pilet ühistranspordis, e-Kool jt on ainult mõned lahendustest, mida täna tuntakse ja teatakse paljudes maailma riikides. Aastal 2007 jõudis Tallinna linn IT ja kommunikatsiooni tehnoloogia valdkonna arengu arvestuses n.ö "maailmaklassi", kui Ameerika Ühendriikides resideeriv Intelligentsete Kogukondade Foorum (Intelligent Community Forum - ICF) tunnistas esmakordselt Tallinna linna rohkem kui 300 kandidaadi hulgast maailma seitsme kõige intelligentsema kogukonna hulka kuuluvaks. Tallinn on järgnevalt tunnistatud 7 intelligentsema kogukonna hulka ka aastatel 2008 ja 2009.
2010. aastal tunnistati Tallinna linn neljandat korda Intelligentsete Kogukondade Foorumi poolt maailma seitsme kõige intelligentsema kogukonna hulka kuuluvaks. ICF reglemendi alusel konkureerivad kõik seitse väljavalitut tiitlile Intelligent Community of Year 2010, seega ka Tallinna linn jätkab jõupingutusi pretendeerimaks mainitud tiitlile.
2009. aastal New Yorgis toimunud Intelligentsete Kogukondade Foorumil algatati Waterloo linna (Ontario provints, Kanada), Bristoli linna (Virginia osariik, Ameerika Ühendriigid), Söuli linna (Lõuna-Korea), Tallinna linna, Issy-les-Moulineaux (Prantsusmaa) jt. poolt Intelligentsete Kogukondade Liidu (of Intelligent Community Association - ICA) loomine. Tallinna linna kirjutas asutajaliikmena ICA asutamislepingu alla 19. mail 2010 New Yorkis.
Intelligentsete Kogukondade Liidu (ICA) eesmärkideks on:
· ICA liikmete majandusliku kasvu, sotsiaalsete saavutuste ja kultuurilise arengu positiivsete kogemuste propageerimine ning informatsiooni vahetamine;
· Eri riikide avaliku halduse ja erasektori juhtide omavaheliste kontaktide elavdamine mõlemapoolse kasu nimel;
· Jätkusuutliku uuringute programmi loomine suurendamaks kogukondade liikmete suutlikkust nende ees seisvate ülesannete lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks;
· Luua tingimused maailma eri riikide parimate praktiliste lahenduste tutvustamiseks ja levikuks lairiba arenduste valdkonnas, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuressursside väljaarendamisel, eKaasamise edasisel süvendamisel, avaliku ja erasektori innovatsiooni toetamisel ja arendamisel.
Väikestest otsustest suurteni
Tihti on ka väikesed sammud märgilise tähendusega.
Tallinn kavandab haldushoone ehitust, mis peaks saama energiasäästliku ehitise eeskujuks nii Eestis kui palju laiemalt.
Tallinn astub alles esimesi samme elektriautode kasutuselevõtu soodustamiseks - aga kõhelda pole siin midagi, sest nn 0-emissiooniga sõidukite päralt on tulevik. Hiina ja Ameerika edu ees heitumata tuleb just Euroopa linnadel siin üheskoos end kokku võtta.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et linnadest sõltub senisest oluliselt rohkem üha suuremate piirkondade püsimine globaalses konkurentsis.
Usun, et Venemaal mõistetakse hästi, et Peterburi linn on selle regiooni ja tulevikus üha rohkem ka kogu Balti Mere Piirkonna arengumootor.
Ma usun, et metropolide jaoks ongi suurim väljakutse kommunikeerida oma riikide valitsustele ja Euroopa Liidu institutsioonidele, et globaalses konkurentsis on tugevad metropolid tervetele makroregioonidele eluliselt olulised.
Päevapoliitiliselt on ju väga lihtne jätta mulje, nagu oleks metropolid suurtele piirkondadele koormaks - see on ohtlik populism, millesse nakatunuid on Euroopas liiga palju.
Linnastumine on objektiivne trend. Tallinna elanike arv on pikal perioodil olnud pidevalt kasvav. Mis näitab, et Tallinna atraktiivsus elukeskkonnana on kasvav. Näeme Tallinnas ka seda, kuidas vahepealsetel buumiaastatel linnalähedase elustiili valinud inimesed on huvitatud linna tagasi tulemisest, sest kulud transpordile, kommunaalteenustele nö eeslinnades on reeglina oluliselt suuremad kuludest linna sees.
Usun, et see sõltub suurel määral nii Tallinna kui ka teiste siin esindatud linnade jaoks sellest kuivõrd selge on siht, mille on liidrid endale seadnud, kuivõrd terav on fookus ja sügav nii globaalsete kui kohalike trendide mõistmine.
Nii linnade, tervete regioonide kui ka riikide juhtimise tõhusus sõltub võimest osata olla otsustamisel sammu võrra ajast eest. On väga oluline, et oleksime avatud muudatustele, mis meile sobivad, oleksime ettevaatavad selles osas, mis võib meid ohustada, teeksime koostööd omavahel, soodustaksime koostööd haridus-, majandus- ja kultuuriringkondade vahel, mis võimaldavad meil ammutada kõige täpsemaid teadmisi ja analüüse enda tuleviku kohta.
Tulevane põlvkond
Viimane teema, mida soovin puudutada on haridus. Kasutades võimalust, et olen täna Peterburis, tahan põgusalt kõneleda ka sellest, mis tegelikult määrab meie linnade tuleviku – see on tänaste noorte tulevik.
Ühelt poolt – mitte kunagi varem pole noorte võimalused omandada rahvusvaheline haridus neid huvitaval erialal, olnud nii suur. Ma usun, et see on valdkond, mida peame linnana kõigiti toetama.
Jällegi, toon vaid ühe näite kodusest Tallinnast – mõned aastad tagasi toetasime noorte Tallinna näitlejate osalemist Moskva kuulsas Oleg Tabakovi teatrikoolis. Paljud programmis osalenuist omandasid seeläbi hoopis teisel tasemel teadmised näitekunstist, kui see on võimalik Tallinnas – midagi pole teha, mastaabid on erinevad.
Meenutan siinkohal ka olulist teaduskoostööd, mis seob Euroopat ja Venemaad, mis otsapidi ulatub ka Eestisse ja on tuntud just kahe linna nime kandva Tartu-Moskva semiootikakoolkonnana.
Euroopa intelligents on sajandeid õppinud Venemaal ja Vene intelligents õppinud Euroopas. Olen lugenud Vene valitseja Nikolai I reisidest Euroopas enne troonile asumist, mis andsid talle tõuke paljudeks innovaatilisteks algatusteks Venemaal – tema valitsemisaeg oli Venemaa majanduse kiire arengu aeg, mida iseloomustas tihe ja tõhus teadmiste vahetus ja teadmiste import.
Esimene rongiliin avati just siis, ja peagi arenes jõuliselt ka Venemaa tööstus.
Paljud Eesti säravaimad muusikud, kultuuritegelased, kirjanikud on õppinud ja elanud Venemaal ning vene intelligentsi, aga ka võimueliidi esindajad on Euroopa haridusega.
Mulle tundub, et see on üks valdkondadest, millele me ei pööra tänases maailmas piisavalt tähelepanu.
Palju on räägitud Venemaa ja Euroopa erinevast raudteestandardist. Samavõrra palju peaksime rääkima Venemaa ja Euroopa kõrgharidussüsteemide erinevustest ning teedest nende ületamiseks, et võimalikult vähe oleks neid, minu hinnangul vägagi bürokraatlikke küsimusi, mis võivad olla märksa olulisemaks piiranguks noorte edasiõppimisvõimalustele ühel ja teiselpool piiri.
Ka seda koostööd peavad minu arvates vedama eeskätt linnad, koostöös oma ülikoolidega ning koos sõnastama need võtmeküsimused, mis tuleb lahendada, et niiöelda aidata meie noortel liikuda teadmiste raudteel olenemata erinevatest akadeemilistest rööpmelaiustest.
