21. mail Keskerakonna juhatuses esitletud eetikakoodeksi esialgne versioon on saanud positiivse vastukaja ning ootab nüüd erakonnakaaslaste aktiivset muudatusettepanekute esitamist. Poliitilise kultuuri parandamisele võiksid mõelda aga teisedki erakonnad.

Eetikakoodeksi väljatöötamise töörühma liige Enn Eesmaa sõnas, et eetikakoodeks pole pelgalt dokument sahtlisse tegemiseks, vaid eesmärk on tuletada igapäevaselt meelde poliitika häid tavasid. „Sarnaselt ajakirjandusele on ka poliitika viimaste aastate jooksul läinud teravamaks, isiklikumaks ning jõulisemaks, mis on omakorda pannud mõtlema, kus ja kas üldse eetilised piirid on. Seetõttu on koodeksis ka mitmed küllaltki iseenesestmõistetavad punktid, mis võivad kippuda ununema,“ tõdes Eesmaa.

Ta tõi näiteks punktid, mis ütlevad, et Keskerakonna liige hoidub alusetust kriitikast ja ei süüdista kedagi tõendeid ja argumente esitamata, austab eraelu puutumatust, hoidub teiste poliitiliste erakondade ja nende sümbolite solvamisest ja naeruvääristamisest, samuti vihkamise õhutamist oponentide vastu.

Eesmaa sõnul on poliitilise kultuuri mõiste kindlasti väga subjektiivne, kuid viimastel aastatel on selle piiriga tugevalt flirditud. „Vahet pole, kas tegemist on mustamise, korruptsiooni, pahatahtlikkuse või millegi muuga, iga poliitik peaks peeglisse vaatama ning endale meelde tuletama, mille ja kelle huvides ta tegelikult tegutseb,“ rõhutas Keskerakonna juhatuse liige, lisades, et ainult nii saavad poliitikud rahva tõelise lugupidamise välja teenida ning eetikakoodeksi loomine on samm sellele lähemale. „Keskerakond kutsub ka kõiki teisi erakondi ning poliitilisi organisatsioone mõtlema 21. sajandi poliitilise keskkonna üle ning ühtlasi looma enda eetikakoodeksit, mis aitaks meid ligemale paremale ja puhtamale poliitilisele kultuurile,“ ütles Eesmaa.

Keskerakond soovib lõpliku dokumendi vastu võtta erakonna volikogus.