Täna toimus Keskerakonna korraldatud pensionikonverents „Jätkusuutlik pension Eestis“, kus eksperdid ja poliitikud arutlesid muu hulgas tänase ja homse pensioni suuruse, eakatele pakutavate teenuste kvaliteedi ning võimalike lahenduste üle pensionipõlve kindlustamisel.

Konverentsil pidas avasõnad Riigikogu I asespiiker Enn Eesmaa. Ettekanded pidasid endine sotsiaalminister Jaak Aab, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, TLÜ Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik ning SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Paneeldiskussioonis arutasid näiteks pensioniea kaotamise, riigi rolli, maksunduse ja oma pensionipõlve kindlustuse üle tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder, CV.ee turundus- ja kommunikatsioonijuht Rain Resmeldt Uusen, Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk, Eesti Koostöö Kogu Pension 2050 endine programmijuht Liisi Uder ning SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Aab: pensionitõus pole populism, vaid reaalne vajadus

Endine sotsiaalminister Jaak Aab tõdes Keskerakonna korraldatud konverentsil „Jätkusuutlik pension Eestis“ pensionite olukorrast ja tuleviku perspektiivist rääkides, et suhtelises vaesuses elab pea pool Eesti eakatest.

Aab sõnas, et erakorralise pensionitõusu mõttest rääkides oli esmapilgul lihtne süüdistada Keskerakonda populismis, kuid sissetulekute ja pensionite ebavõrdsus on liialt suur, et sellele tähelepanu mitte pöörata. Levinuima näitaja – Gini indeksi – järgi on ebavõrdsus suurem vaid Lätis, Leedus ja Rumeenias. „Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal rahvastikust oli eelmisel aastal 21,1% ning pea pool eakatest elab suhtelises vaesuses, sest keskmine pension jääb sellest piirist 20% alla,“ rääkis endine sotsiaalminister.

Ta tõdes, et suhtelises vaesuses elavate eakate protsent on ELi keskmisest tasemest rohkem kui kolm korda suurem. Ta leidis, et erakorralisest pensionitõusust kui võimatust rääkida pole paslik, sest ära tehti erakorraline tõus ka aastatel 2005-2007, mil Keskerakond oli koalitsioonis Reformierakonnaga. „Ka siis oli see meie kindel prioriteet ja nõudmine. Kui seda ei oleks tehtud, oleksid täna pensionid 100 euro võrra väiksemad,“ tõi Aab välja ning rõhutas, et täna oleme riigina taas punktis, kus tuleb mõelda erakorralise pensioni peale. „Toona paranes inimeste elukvaliteet pensionitõusu tõttu tunduvalt.“

Murekohane tõi endine sotsiaalminister välja, et Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 16% SKPst, mis jääb tunduvalt alla Euroopa keskmisele – 28% SKPst. Samas lisas Aab, et Eesti maksukoormus on Eestis väiksem kui mujal Euroopas ning puuduvad kinnisvara või varamaksud. „Kuigi tänavu oli läbi indekseerimise viimase 10 aasta suurim pensionitõus, sellest ei piisa. Enamiku pensionäride suhtelisest vaesusest väljatoomiseks on vaja ligikaudu 20-protsendilist erakorralist pensionitõusu, mistõttu on meie eesmärk 2020. aastaks tõsta pensione 100 euro võrra.

Indrek Holst: tööandjapension kiirendaks pensionivara kasvu

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst ütles Keskerakonna korraldatud konverentsil „Jätkusuutlik pension Eestis“, et tööandjapension võiks olla üks lahendustest tulevastele pensionäridele ning poliitikutel tasuks mõelda maksusoodustele.

Holst tõdes ettekandes „Pensionisüsteemi probleemid ja lahendused", et pensioniteemadest ei huvituta enne vahetu pensioniea saabumist. Samuti toodab tänane süsteem pettumust. „Täiendavat kogumist alustatakse hilja ja kogutakse vähe,“ märkis ta. „Sel määral kogumisest ei piisa, et soovitud pensionini jõuda. 83 protsenti elanikest ei ole teadlik, kui suurt pensioni nad tulevikus saama hakkavad. 43 protsenti säästab mingil määral,“ tõi Holst välja.

Holsti sõnul sisaldab pensionisüsteem kahte peamist riski – demograafilist ja investeerimisriski. „Tulevikus töötajate ja pensionäride suhe halveneb, mistõttu raha hulk ühe pensionäri kohta väheneb,“ ütles ta. Holsti sõnul mõjutab pensionäride vähene kindlustatus tervet ühiskonda. „Võimalikuks tagajärjeks on täiendav surve maksude tõstmiseks,“ ütles Holst.

Tööandjapensionist rääkides tõi SEB elu- ja pensionikindlustuse juht välja, et selle rakendamine on näidanud muutust inimeste kogumisharjumustes, kuid üksikud ettevõtted ei suuda luua muutust terves ühiskonnas. „Riikliku pensioni kõrval on tööandjapensioni eesmärgiks kogumise alustamine koos töösuhte alustamisega,“ märkis Holst. „5 protsenti palgast tööandjapensionisse annab tulevikus asendusmääras juurde 10-15 protsenti.“ Samas tõi ekspert välja, et ka riik saaks tööandjapensioni maksmist soodustada maksusoodustuste näol.

Holst võrdles Rootsi ja Eesti pensionisüsteeme. „Rootsis panustatakse pensionisammaste sissemaksena 34,5 protsenti ja asendusmäär 70 protsenti,“ märkis ta. „Eestis on sissemakse 22 protsenti ja asendusmäär 40 protsenti.“

Lauri Leppik: Eesti panustab pensionisüsteemi liiga vähe

Keskerakond korraldas täna Salme kultuurikeskuses konverentsi „Jätkusuutlik Pension Eestis". Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppiku hinnangul panustab Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pensionisüsteemi liiga vähe. 

„Eesti panustab pensionikulutustele vaid 7 protsenti SKP-st, kui näiteks Holland teeb seda kordades enam. Kahjuks kinnitab ka Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud uuring, et Eesti jääb just eakatega seotud teemadel Euroopaga võrreldes tagaajaja rolli. Meil elab kõige rohkem eakaid suhtelises vaesuses ning eriti kriitiline on seis üksielavate 65+ vanuses inimeste seas. Samuti jääb silma ka vaesusriski määr soo lõikes,“ sõnas Leppik.

Vanemteaduri sõnul on siiski ka näitajaid, millega oleme teistele Euroopa Liidu riikidele eeskujuks. „Näiteks vanemaealiste sügav materiaalne ilmajäätus on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Samuti sissetulekute ebavõrdus ning elanike suhteline vaesuslõhe on 65+ inimeste seas meil Euroopaga võrreldes madalam. Lisaks elab Eestis kõige enam tööl käivaid pensionäre, mistõttu on ka tööelu kestus Euroopa Liidu riikidest keskmisest pikem,“ ütles Leppik.

Rait Kuuse: pikaajaline hooldus vajab rohkem raha

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles Keskerakonna korraldatud konverentsil „Jätkusuutlik pension Eestis“, et hoolekande teenuse parandamiseks on kaks valikut – tõsta tööjõumakse või panustada rohkem riigieelarvest.

Kuuse sõnas ettekandes „Teenused eakatele ja nende arenguvõimalused“, et põhiliseks probleemiks on teenuste ebaühtlane kättesaadavus ja rahvastiku vananemine. „Hoolekande põhimõtteks on toetada inimese töötamist, iseseisvat toimetulekut ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas võimalikult kaua elamist,“ märkis Kuuse. Kuuse sõnul on hooldekodu teenuse vajajate hulk on kasvanud. „65 000 inimest on hoolduskoormusega, kes kannavad oma lähedase eest kodus hoolt,“ ütles Kuuse.„Hoolduskoormust tuleb vähendada inimestel, kel on seda üle 20 tunni nädalas.“

Kuuse sõnul soovitab Maailmapank oma raportis Eestil märkimisväärselt suurendada pikaajalise hoolduse valdkonna rahastamist, et vastata elanikkonna vananemisest tulenevale nõudlusele. „Eesti praegune pikaajalise hoolduse korraldus on sektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse,“ märkis ta.

„Kui pikaajalise hoolduse rahastamine ja osutamine jääb hoolimata ühiskonna vananemisest ja hooldusvajaduse suurenemisest selliseks nagu praegu, siis arvestades perekondadele ning tervise- ja sotsiaalsektorile langevat suurt hooldus- ja rahalist koormust, ei ole Eesti pikaajalise hoolduse korraldus jätkusuutlik.“

Kuuse sõnul peaks pikaajalisele hooldusele suurendama kulutusi 50 miljonit eurot aastas.