Simson riigieelarvest: Laiapõhjaline eelarve, mis panustab inimestesse, unustamata ka majandust

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna valitsuses kinnituse saanud tuleva aasta eelarvet kommenteerides, et tegemist on plaaniga, mis panustab ennekõike inimestesse, pidades siinkohal silmas nii õpetajate, politseinike, päästjate kui ka piirivalvurite palgatõusu. Samal ajal peab majandusminister tähtsaks, et unustatud ei ole ka majanduskasvu soodustamist.

 „Avaliku sektori palgatõus on kahtlemata väga tähtis ning teeb rõõmu, et leidsime lisavahendeid just nendele sektoritele, mis seisavad meie riigi arengu, heaolu ja julgeoleku eest. Ka haigekassa saab lisavahendeid, mis on järjekordne näide inimestesse panustamisest. Värske eelarve on struktuurses tasakaalus ning kokkuvõttes saabki käesolevat eelarvet iseloomustada kui inimesest hoolivat eelarvet, mis vaatab ka tulevikku,“ rääkis Kadri Simson.

Majandus- ja taristuminister lisas, et tema haldusala seisukohast on kahtlemata kõige tähtsam aspekt see, kuidas uus eelarve majandusse panustab. „2019. aastast hakkavad näiteks kehtima elektri- ja gaasiaktsiisi soodustused suurtarbijatele, mis aitavad hoida tootmishinna konkurentsivõimelisena, parandades seeläbi ettevõtete positsiooni turul. See aitab meelitada ka uusi tootmisi Eestisse, luues töökohti ning kokkuvõttes muutuvad ka tooted ja teenused seeläbi lõpptarbija jaoks soodsamaks. Ka taristusse suunatavad vahendid hoiavad ehitusturgu jätkuvalt aktiivsena, neljarealiste teede arendamine toob aga pikemas plaanis endaga kaasa nii liiklusohutuse kasvu kui ka ajasäästu.“

„Usun, et ka maksureformi positiivseid tulemusi näeme ennekõike tuleval aastal. Suhtlesin hiljuti ühe Eesti suurema kaubandusketi omanikuga, kes rääkis, et enne tulumaksuvaba miinimumi tõusu oli tavaline, et enne palgapäeva kukkusid müüginumbrid kolinal, sest inimestel lihtsalt ei olnud kuu lõpus vabu vahendeid. Nüüd aga pidi olukord olema parem – enne palgapäeva on küll näha langust, kuid mitte enam nii järsult. Inimestel on raha, et ka kuu lõpul normaalselt ära elada. Maksureformist inimestele senisest enam kätte jäänud vahendid lähevad tagasi sisetarbimisse, elavdades seega ka meie majandust. Nõustun peaministriga, kes märkis, et meie majanduskasv võiks stabiilselt püsida kolme-nelja protsendi vahel,“ lõpetas Kadri Simson.

Eelarve kohaselt jätkuvad tuleval aastal Eesti põhimagistraalide Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Narva maanteede suuremahulised ehitustööd. Minister Simsoni sõnul tasub aga juba mõelda, kuidas saaks teede ehituseks mõeldud vahendeid veelgi kasvatada. „2015. aastal kaotati ametlikult põhimõte, mille kohaselt suunati kütuseaktsiisist kogutud vahenditest vähemalt 75% otse teedesse tagasi. Minu hinnangul tuleb uue eelarveperioodi valguses kaaluda antud nõude taastamist. Kütuseaktsiisi laekumiste taristusse tagasi suunamine on kindlasti lihtsaim viis investeeringuteks vajalike vahendite leidmiseks. Majandus- ja taristuministrina toetan teehoiu rahastamise mahu suurendamist ning pean oluliseks teehoiu stabiilset rahastamist,“ märkis Simson.