Eesti kolmanda kvartali 4,2% suurune majanduskasv näitab, et Eesti on odavast allhankeriigist liikumas järjest rohkem kõrgemat lisandväärtust pakkuvate majandusharude suunas ja seeläbi väheneb vahe kõrge elatustasemega riikidega, lausus Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Korb.

"Teist kvartalit järjest oli majanduskasvu enim panustanud tegevusala info ja side. Meie IKT-ettevõtted tegutsevad globaalsel turul ja on valdkonna liidriteks," rääkis Keskerakonna peasekretär Korb. "Riik saab sektori arengule omaltpoolt kaasa aidata läbi kõrghariduse riikliku koolitustellimuse ning usaldusväärse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna loomise. Koos majanduskasvuga on paranenud inimeste ostujõud ja sissetulekud, keskmine brutokuupalk tõusis koguni üle kaheksa protsendi."

Korb lisas, et praegune majandusseis on soodne, kuid me ei tohi sellega rahulduda. "Peame olema ambitsioonikad ja panustama veel rohkem teadmistepõhisele majandusele. Eestil on potentsiaali puidu- ja elektroonikatööstuses ning energeetikas. Süsinikneutraalsuse saavutamist tuleb võtta kui suurt väljakutset. Kui suudame esimesena innovaatilisi lahendusi pakkuda, saame olla valdkonna liidriteks terves maailmas," ütles Korb, lisades, et välisinvesteeringute kaasamisest olulisem on aidata Eesti ettevõtetel laieneda maailmaturule.

Korbi sõnul peab riik hea seisma selle eest, et märkimisväärne majanduskasv jõuaks igasse Eesti perre. "Meie ühiselt teenitud rikkus ei tohi koonduda kitsa ringkonna inimeste kätte," rõhutab Korb. "Suurema võrdsuse ja sidususe tagamiseks oleme algatanud maksudebati, et seista tugeva keskklassi eest. Meie sissetulekute ebavõrdsus on viimastel aastatel vähenenud, kuid kõrgema elatustasemega Põhjamaad on meist veel kaugel ees."