Keskerakonna juhatuse liige ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid kirjutas arvamusloo teise samba pensionireformi teemal.

Keskerakond hindab kõrgelt eelnõu sidumist valitsuse usaldushääletusega järgmistel põhjustel. Kõigepealt tuletame meelde ja rõhutame investoriõiguste ühenduse Better Finance analüüsi, mis üllatuslikult avalikustati ka Eesti portaalides. Ülevaatest selgub, et inflatsiooni ja tasude järgne tootlus on pikki aastaid sügavas miinuses.

Eesti teise samba fondide reaaltootlus oli näiteks 2018. aastal miinus 5,8% . Sealsed tabelid näitavad Eestis tegutsevaid pensionifonde Euroopa Liidu liikmeriikide seas punase laterna rollis. Ja Riigikogu enda tehtud tänane õiguslik raam sunnib inimesi sellega leppima.

Edasi.

Esiteks. Kummutan alustuseks valeväite nagu meie erakond oleks tänasele kommertspankadele kuldmune andvale süsteemile ootamatult selja pööranud. Tuletagem siis tulistele agitaatoritele minevikku meelde. Keskerakond on olnud täna eksisteeriva kogumispensioni süsteemi suhtes algusest peale teravalt kriitiline. 2001. aasta septembris, kui Riigikogu saalis toimus kogumispensionide seaduse hääletus, pidas Keskerakonda esindav Riigikogu liige Olev Raju loodava süsteemi kohta kriitilise kõne. Tollane sotsiaalminister Eiki Nestor ja rahandusminister Siim Kallas kuulasid, aga sulgesid kriitikaga ees kõrvad.

Meie esindaja kõneles 2001. aasta septembrikuus, et kogumispensionide eelnõu lahendab eelkõige finantsturgude arenguprobleemi, mitte pensioniprobleemi, ning Keskfraktsioon mitte mingil juhul seda eelnõud toetada ei saa. Tsitaadi lõpp. 19 aastat on möödunud ning kommertspankade negatiivne hoiak on igati mõistetav. Ka nö kingituse tegija Reformierakond koos oma tolleaegse väikese satelliidiga, kes nüüdseks on muundunud sotsiaaldemokraatideks, on täna mõistetavas vaenulikus kaevikusõjas.

Vigade tunnistamine ongi raske, veel raskem on aga pankadele tehtud kingituse ära võtmine. Liigkasuvõtmisele ja ühele röövmajanduse ripatsile pannakse Jüri Ratase valitsuse juhtimisel piir. Välismaised pangad oma jõukamas koduriigis võtavad väiksemaid fondi- ja teenustasusid. Ärgem seda unustagem. Ja fakt – aastal 2001 hääletas Keskfraktsioon ettenägelikult kogumispensioni seadusele vastu. Ajalooline järjepidevus on tänasega tagatud.
Teiseks. Teadvustagem korraks ka meid ümbritseva debati silmakirjalikkust. Nüüd on ootamatult Eesti inimest hakatud umbusaldama. Kuhu ta küll paneb oma säästud? Haridusse, tervisesse, maksab võlad, paneb uued hambad, annab lastele. Ei, me ei usalda, hüüab Reformierakond kooris. Las kommertspank suunab, hoiab ja kasvatab sinu heaolu.

Meenutagem siinkohal üksikisiku tulumaksu langetamist populistlikel kaalutlustel 26% - 20%le. Toona oli OK võtta raha tulevikust, sotsiaalhoolekandest, tervishoiust, omastehooldusest, päästjatelt, meditsiiniõdedelt, lastekaitsetöötajatelt, kohalikelt teedelt ja anda kodanikule. Siis populistid usaldasid inimest, kes teab paremini, mida oma rahaga teha. Nüüd, kui kommertspankadelt võetakse hõlptulu ja usaldatakse oma kodanikku, teevad reformierakondlased poliitilist hädakisa.

Kokkuvõtteks. Tänane valitsus ei aja ühe erakonna niiöelda kitsast poliitikat. Alkoholiaktsiisi langetus pole EKRE oma ja tänane eelnõu pole Isamaa oma, vaid see kõik on ühistöö ja saab võimalikuks just kolme erakonna liidus. Kõikide osapoolte energia, teadmised ja vastutus. Me teeme täna midagi olulist, midagi positiivselt ülimalt võimast.

Indrek Neivelt on öelnud, et tänane pensionifondide reform on kui pärisorjusest vabanemine üle 200 aasta tagasi. Nõustun. See on liberaalse maailmavaate üks nurgakividest – suurendada inimese valikuvabadust. Tänan Keskfraktsiooni nimel nii Isamaad kui EKRE-t! Saame koos teha valitsuses suuri ja olulisi muutusi. Ja see on alles suuremate muutuste algus.