Eesti Vabariik tähistab mõne päeva pärast oma 102. aastapäeva. See annab hea võimaluse mõtiskleda, milline Eesti nii meile endale kui meie sõpradele ja toetajatele maailmas paistab. Meil on väga palju, mille üle südamest uhke olla ning ka rohkelt sellist, millest soovivad õppida teised.

Möödunud nädalal oli mul hea võimalus külastada Eesti äridelegatsiooniga Jaapanit, kus kohtusin mitmete sealsete riigi- ja omavalitsusjuhtide ning ettevõtjatega. Need kokkusaamised näitasid selgelt, et oleme suutnud pea kolme kümnendi jooksul luua endale palju väärtusi, mida soovib meie toel arendada ka enam kui 125 miljoni elanikuga maailma üks arenenumaid ja edukamaid riike.

Väga huvitav oli kuulata näiteks meiega kaasas olnud Jaapani suursaadikut Eestis, härra Kitaoka Hajimet, kes tegi oma kaasmaalastele mitmeid ettekandeid siinsetest võimalustest. Üks tema vaade Eestile pärines 25 aasta tagant, kui ta Soomes töötades tihti Eestit külastas. Toona võlus teda eelkõige meie potentsiaal ja kaunis Tallinna vanalinn. Teine aga oli tema siiras vaimustus sellest, kuhu me veerandsajandiga arenenud oleme ning mida meil maailmale pakkuda on.

Mille üle võime uhked olla?

Detsembris avalikustatud PISA uuringu kohaselt on meie õpilased nii matemaatikas, lugemises kui loodusteadustes Euroopa absoluutses tipus ning terves maailmas esimeste riikide hulgas. Meil on maailma parim vigursuusataja ning maailma kiirem rallipaar. Meie ülikoolides tehakse mitmes valdkonnas maailma tippteadust. Meie igapäevaelu on kiirem ja lihtsam tänu umbes 5000 digitaalsele teenusele, mida mujal tehakse endiselt tihti kontorites kohal käies ning ankeete täites.

Oma 100. sünnipäeva tähistades viisime kolme aasta jooksul meie kultuuri enneolematult suurelt maailma. Meie filmid toovad kodumaal kinosaalid täis ning pakuvad huvi ka maailma festivalidel. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal sõitis meie pealinna tänavatel isejuhtiv buss. Alles hiljuti koristas 20 miljonit inimest 180 riigist Eesti eeskujul ühe maailma suurema kodanikualgatuse raames oma kodukanti. Meie keel on kõige ilusam maailmas, meie loodus ning kultuur ütlemata kaunid ja veel palju muud.

See kõik pole sündinud niisama, vaid on rajatud paljude põlvkondade tööle, kellele saame olla oma saavutuste eest tänulikud. Sama kindlad võime olla, et meie noored seda kõike veelgi edasi arendavad. Seepärast peamegi mõtlema ka sellele, kuidas Eesti oleks ka tulevikus koht, millega meie lapsed ja lapselapsed oma elu seovad ning meil kõigil oleks siin hea elada.

Kuidas Eesti senist edulugu jätkata?

Ma usun siiralt, et peame riigi ja ühiskonnana keskenduma järgnevatel aastatel veelgi enam Eestimaa inimestele. Meie majandus, heaolu, haridus, sotsiaalvaldkond ja igapäevased pingutused peavad olema suunatud sellele, et kõigil meil oleks tagatud väärikas elu ja kõik võimalused eneseteostuseks. Sidusam ja lõhedeta ühiskond annab pikemas plaanis meile ka jätkusuutlikuma majandusedu.

Üks oluline valdkond, millele peame tähelepanu pöörama, on meie kõigi tervis ning tervena elatud aastad. Selleks tuleb leida võimalused, et meie lapsed ja noored liiguksid piisavalt. Samuti peab meie esmatasandi arstiabi olema kättesaadav, milleks tuleb toetada maapiirkondade perearste ning rajada uusi tervisekeskusi. On oluline panustada üldistesse sportimisvõimalustesse ning kindlasti tegeleda ka puudega laste murede ning omastehoolduse probleemidega.

Loomulikult peame panustama enam ka meie perede heaolusse. Selleks on vaja toetada oma noori ning suuri peresid ja tagada lastele hea haridus ning peredele paindlikud hüvitised. Otsime võimalusi pakkuda noortele peredele paremaid tingimusi eluasemelaenu saamiseks, tagada suurperedele erisuste ja toetuste abil suurem sissetulek ning vähendada kõigi kulutusi huviringidele.

Üha rohkem ja laiemalt peame mõtlema ka meie kõigi ühisele elu- ja looduskeskkonnale. Eesti on võtnud sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele kohustuse, et meie majandus oleks sajandi keskpaigaks kliimaneutraalne. See nõuab järgnevatel kümnenditel suuri investeeringuid nii riigilt kui meie ettevõtetelt. Samas pole need rahapaigutused ainult kulu, vaid annavad meile võimaluse oma loodusvarasid ja teadmisi üha targemalt kasutada ning neist tulevikus palju enam tulu saada. Sellest võib saada seniste saavutuste kõrval meie järgnevate kümnendite edulugu.

Loomulikult on meil kõige hea ja eeskujuliku kõrval valdkondi, mis vajavad senisest enam tähelepanu ja järeleaitamist. Seepärast saame olla uhked, kui igal Eesti sünnipäeval on meil üha rohkem inimesi, kes tunnevad end hoituna ning meie kõigi kordaminekutest osa saavad.