Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle Riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

"Toetame lisaeelarve ning selles sisalduvate meetmetega praegu raskustest kõige enam mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning eriolukorras riigi valmisoleku tagamisse. Meie kindel eesmärk on säilitada meie inimestele töökohad, vältida ettevõtete raskustesse sattumist ning panna majandust elavdades alus selle võimalikult kiireks taastumiseks," ütles peaminister Jüri Ratas.

Täispikkuses kõne on SIIN.

☑️ Töötamise toetamiseks suunatakse Eesti Töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.

☑️ Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse Haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

☑️ Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

☑️ Maksualased soodustused vähendavad kulusid ja leevendavad maksude tasumist. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid.
✅ Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.
✅ Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti.
✅ Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus

☑️ Ettevõtete toetamiseks pakub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriuml lisaeelarves läbi sihtasutuse KredEx Eesti abi, mis aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid ning turismisektorit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas suunatakse täiendavaid vahendeid ka teedeehitusse ja nn viimase miili väljaehitamisse. Ettevõtete strateegilisteks investeeringutest suunatakse 300 miljonit eurot.

☑️ Maksu- ja Tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuhaldurile õigus ajatamisel vähendada intress nullini. Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue.

☑️ Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära plaanitakse vähendada 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneks ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.
Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude maha arvamise regulatsiooni laiendatakse ka füüsilistele isikutele.

☑️ Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

☑️ Kohalikud omavalitsused saavad 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks. Näiteks teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Lisaks antakse KOVidele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustatakse ka elamute korrastamisega KredeXi kaudu.

☑️ Maaelu toetatakse läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse 200 miljoni euro ulatuses.

☑️ Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on 25 miljonit eurot. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine.

☑️ Riik aitab lisaeelarves toetada ka kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus kriisi ajal tugevasti häiritud on, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist.

☑️ Hariduse ja teaduse valdkonnas antakse COVID-19 seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks 4 miljonit euro.