Pärnu Linnavolikogu esimeheks valitud Andrei Korobeiniku sõnul tuleb suvepealinnas senisest rohkem tähelepanu pöörata kolmele valdkonnale: kaasamisele, demokraatlikumale töökorraldusele ja silla ehitusele.

"Volikogu on linna kõige tähtsam juhtimisorgan, kuid Pärnus on selle roll ja maine on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kodulinn Pärnu väärib paremat," kinnitab Pärnust pärit ja praegugi seal sissekirjutust omav Korobeinik, kes oli Pärnu linnavolikogu esimees aastatel 2015–2017.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe ja Keskerakonna Pärnumaa piirkonna juhatuse liikme Korobeiniku kolm peamist eesmärki:

Esiteks - kvaliteetne seadusloome on võimatu kaasamiseta. Peame taastama kodanikuühenduste ümarlaua töö, mille lõpetas Andres Metsoja. Pärnu, Tõstamaa, Audru ning Paikuse kodanikuühiskonna organisatsioonidel peab taastuma otsene kontakt volikogu ja linnavalitsusega;

Teiseks - peame muutma volikogu töökorra demokraatlikumaks. Kui vanasti toimusid debatid volikogu saalis, siis eelmine koalitsioon võttis vastu uue töökorra ning nüüd algavad ja lõpevad arutelud komisjonides, kus linnarahvas neid ei näe. Opositsioon saab istungit küll venitada, kuid sisuliselt enam midagi mõjutada ei saa. See on kahjulik demokraatiale ja vähendab volikogu rolli linna juhtimises;

Kolmandaks - eelmise koalitsiooni lagunemise ja uue nö "sillakoalitsiooni" loomise üheks põhipõhjuseks oli uue silla ehitamise küsimus. Valimisteni on jäänud poolteist aastat ja selle ajaga peame tegema riigiga kokkuleppe silla rahastamiseks ning alustama töödega juba järgmisel aastal. Majanduskriis on suurte ehitusprojektide teostamiseks ideaalne aeg.