"Pidime saavutama jäätmete 50% taaskasutuse taseme möödunud aastal. Jah, saavutasime selle, raamatupidamislikult, mitte sisuliselt. Teist korda me ainult paberil oma eesmärki täita ei saa. Vaja on päriselt midagi ära teha. Päriselt jäätmed uuesti kasutusele võtta!" rõhutab Erki Savisaar, kommenteerides Riigikogus kolmanda lugemise läbinud Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Muudatuste kohaselt tuleb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohalikud omavalitused korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Samuti saab kohalik omavalitsus lisavõimalusi taaskasutusorganisatsioonidega suhtlemiseks.
"Loodan, et saame seeläbi paremini tagada heakorda avalike pakendikonteinerite ümbruses ning suurendada biojäätmete ringkasutust," lausub Keskerakonna fraktsiooni liige Erki Savisaar. "Samas toonitan, et jäätmemajanduse probleemid ei saa sellega lõplikult lahendatud. Vajame palju sügavamaid debatte teemal, kuidas tegelikult eesmärgini jõuda."
Erki Savisaare sõnul vajab jäätmemajandus struktuurseid muutusi, millega annaksime nii võimaluse kui ka kohustuse jäätmevedu ja ümbertöötlemist korraldada neile, kes seda päriselt teha suudavad ning tahavad. "Samuti tuleb riiklikul tasemel tegeleda süsteemselt lahenduste otsimisega jäätmete ringkasutusse võtmiseks. Oleme võtnud kohustuse, millega tuleb aastaks 2025 võtta 55% jäätmetest ringkasutusse. Metoodika järgi, mida nelja aasta pärast peame kasutama, on meie tegelik tase hetkel 13-33%. Vahemik on niivõrd suur seetõttu, et puudub tegelik ülevaade, mida jäätmetega tegelikult tehakse ja kui palju meil neid jäätmeid on," lisab Erki Savisaar.