On kõigi Euroopa Liidu kodanike huvides, et EL-i väärtusruum ulatuks kaugemale praegustest piiridest, nii on tulevikus paremini tagatud ka meie enda julgeolek, kirjutab välisminister Eva-Maria Liimets Euroopa päeva puhul.

9. mail tähistame Euroopas rahu ja ühtsuse päeva, Euroopa päeva. Sel päeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma ajaloolise kõne, milles tegi ettepaneku uut liiki poliitiliseks ja majanduslikuks koostööks, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.

Saksamaa ja Prantsusmaa asutatud Söe- ja Teraseühendusest sai juuretis, mis kasvatas laiema ja sügavama kogukonna, sillutades teed Euroopa Majandusühendusele ja seejärel Euroopa Liidule. Idee uut liiki poliitilisest koostööst Euroopas ja selle realiseerimine pole olnud kerge.

Selle teostumine oli võimalik tänu Atlandi-ülesele sidemele, USA majanduslikule abile ja sõjalisele kohalolule ja liitlassuhetele Euroopas. Sõdimise ja üksteise nõrgestamise asemel tehti panus ühisosale, koostööle, heaolule ja stabiilsusele Euroopas.

Mõneti hämmastav, et pärast külma sõja lõppu pakkus Euroopa juhtmõtte ühe parima sõnastuse Ameerika Ühendriikide president George Bush oma 1989. aastal Mainzis peetud kõnes. See kehtib ka praegu: ehitada üheskoos üles Euroopa, mis on terviklik ja vaba (Europe whole and free). Berliini müür langes, Saksamaa ühines, Kesk-Euroopa riigid vabanesid kommunistlikust ikkest. Rong hakkas liikuma.

1990. aasta novembris jäeti aga Eesti, Läti ja Leedu esindajad Pariisis uue Euroopa korralduse harta heakskiitmise ajal ukse taha. See oli ehk uue Euroopa loomise üks piinlikumaid episoode.

Toonane välisminister Lennart Meri tõdes kohtumise eelõhtul Pariisis peetud kõnes valusalt, et Eesti on nagu väike sõrm, mis on Euroopalt amputeeritud, kuid ilma milleta ei ole organism terve. Meie ees oli selge siht, saada taas vabaks, kuuluda jälle Euroopasse ning võtta uuesti omaks Euroopa väärtused, vabadused ja õigused.

Ilmselt uskusid vähesed peale meie endi, et suudame ahelatest vabaneda, liikuvale rongile hüpata ja mõned aastakümned hiljem selle juhtimisega edukalt hakkama saada.

Nüüd tagasi vaadates võime uhkelt tõdeda, et Eesti on riigi ja rahvana 30 aastaga läbinud pika ja uskumatult eduka tee. Me oleme loonud mitte ainult ühe vabama ühiskonna, vaid oleme selle puuduoleva ihuliikme Euroopa organismile tagasi andnud nõnda, et ilma meieta ei oleks terviklik ja vaba Euroopa enam kuidagi mõeldav.

Eestlased hindavad Euroopa Liitu kõrgelt

Euroopa Liit loodi selleks, et muuta eurooplaste elu paremaks ja turvalisemaks. Eestil sai Euroopa liidu liikmeks 17 aastat tagasi, 1. mail. Praegu toetab EL-i kuulumist isegi rohkem inimesi kui liitumisel, hiljutise küsitluse kohaselt enam kui kaheksa kümnest Eesti inimesest, mis on selgelt kõrgem kui EL-is keskmiselt.

Samuti on märkimisväärne, et Euroopa Liit kuulub meie inimeste silmis kõige usaldusväärsemate institutsioonide hulka. 2020. aasta märtsis avaldatud raporti kohaselt usaldasid Euroopa Liitu 54 protsenti küsitletutest.

Kõige olulisemaks Euroopa Liitu kuulumise põhjuseks peavad meie inimesed võimalust elada ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti on meile eluliselt tähtis Euroopa ühisturg. Lõviosa Eesti kaupade ja teenuste ekspordist ja impordist toimub Euroopa Liidu liikmesriikidega, millel on otsene mõju meie inimeste elujärjele.

Üheks meile oluliseks vabaduseks on andmete vaba liikumine. Kui näiteks kõigil Euroopa Liidu kodanikel oleks võimalus sarnaselt Eestile digiallkirja anda - ja riigid seda vastastikku tunnustaksid –, siis annaks see suuremaid võimalusi teenuste kasutamiseks ja arendamiseks.

Praeguseks oleme näiteks Soomega seadnud sisse võimaluse kasutada oma perearsti antud digiretsepti ka teisel pool Soome lahte, mis hõlbustab tunduvalt paljude inimeste elu. Vastastikku digitaalselt testitulemuste ja vaktsineerimistunnistuste arvesse võtmine sõltub Eestile ammu omasest mõtteviisist, mida tuleb igapäevaselt ka mujal Euroopas luua.

Meie heaolu on oluliselt kasvanud

Euroopa Liidu liikmeksoleku ajal on mitmekordistunud Eesti jõukus ja kasvanud meie inimeste keskmine sissetulek: kui Euroopa Liiduga liitumisel oli meie keskmine brutopalk 462 eurot, siis praeguseks on see tõusnud 1448 euroni.

Liitudes olid meie palgad Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu viis korda madalamad, praeguseks on vahe kahanenud kahekordseks ja jätkab vähenemist.

Euroopa Liidu struktuurivahenditel ja põllumajanduse otsetoetustel on olnud oluline roll Eesti majanduse arengus. Viimastel aastatel on välistoetused moodustanud meie riigieelarve mahust kümnendiku ning välisvahendid valitsussektori investeeringutest ligikaudu poole.

Euroopa Liit on kõigi aastate jooksul toetanud ligikaudu 37 000 projekti üle Eesti, suurusjärgus kuus miljardit eurot. Meie elatustaseme tõus ja igapäevaelu areng on Euroopa Liidu liikmena olnud oluliselt kiirem kui oleks olnud muidu.

Kindlasti on oluline tegeleda nende inimeste muredega, kelle silmis Euroopa Liidust kasu ei ole või keda selle juures mõni asjaolu häirib. Viimasel aastal on näiteks COVID-19 kriis kasvatanud barjääre riikide sees: kasvab ebavõrdsus ja lõhe erinevate ühiskonnagruppide vahel, probleemiks on ühiskonna sisemise sidususe haprus.

Samal ajal mängib Euroopa Liit olulist rolli COVID-19 tagajärgedega võitlemisel ja uute tõhusate lahenduste leidmisel. Eesti osaleb EL-i ühises vaktsiinihankes ja praeguseks on meil vähemalt ühe kaitsesüstiga vaktsineeritud juba iga neljas inimene. Euroopa Parlamendi tellitud uuringu kohaselt nõustub 78 protsenti Eesti elanikest, et Euroopa taasterahastu aitab Eesti majandusel kiiremini jalule saada.

Eesti on võrdsena otsustamise laua taga

Euroopa Liidu otsused ei sünni mitte kunagi ilma Eestita. Seda kõigis valdkondades majandusest kuni välispoliitikani. EL-i ühine välispoliitika on Eestile oluliseks kanaliks oma huvide tõhusamal esindamisel ja kaitsmisel rahvusvahelises poliitikas.

Meie mõjukus ja kuvand EL-is on suhteliselt tugevad, arvestades meie suurust ja ressursside piiratust. Euroopa Välissuhete Nõukogu mõttekoja uuringu EU Coalition Explorer 2018. aasta väljaanne näitab, et Eesti on liikmesriikide pingereas mõjukuselt 12. kohal. Meid nähakse pragmaatilise, konstruktiivse ja tulemustele suunatud riigina, mis on valmis arvestama EL-i kui kogu terviku toimimisega ja mis pakub innovaatilist lisaväärtust kogu EL-i tegevusse.

Uuringu kohaselt on Eesti aktiivne kaasarääkija ja paistab laiemalt positiivselt silma digiühiskonna arendamisega, millega kaasneb panustamine julgeolekupoliitika valdkonnas küberjulgeolekusse. Mitmes mõttes oleme Euroopa Liidus suunanäitajad, näiteks digi-, küber- või  naabruspoliitikas. Peame arvestama, et Euroopa Liidu poliitikat ei tehta mitte ainult Brüsselis, vaid eelkõige riikide pealinnades, sealhulgas võrdselt teistega Tallinnas.

Olulised valdkonnad, mis meie elu lähimatel aastakümnetel mõjutama hakkavad, ongi rohe- ja digipööre. Need on arutuse all ka käimasoleval Euroopa tuleviku konverentsil, kus kõik ühiskonna grupid on kutsutud interaktiivsele aruteluplatvormile oma sõna sekka ütlema. Euroopa tuleviku aruteludesse saavad panustada nii õpilased kui ka õpetajad, nii ärimehed kui ka haridus- ja kultuuritöötajad, nii linnas kui maal.

Euroopa tuleviku küsimused on paljuski küsimused eelkõige noortele, kes selles tulevikus elama hakkavad. Üheks teemaks, kuidas noored saavad rahvusvahelisse poliitikasse jõuda, on kliimapoliitika, mille eesmärgid on seatud aastani 2050 ja milles alles hakatakse lahti mõtestama uue ajastu geopoliitikat.

Mis juhtub siis, kui nafta ja gaas järk-järgult käibelt kaovad ja koos sellega hääbuvad ka paljude riikide traditsioonilised tuluallikad? Kuidas viia ellu rohepööre viisil, mis mitte ainult ei loo uut kestlikumat majandust, vaid tagab meie inimestele väärikad töökohad, toimetuleku, aga ka riigi energiajulgeoleku ja varustuskindluse? Kliimadiplomaatia on tulnud, et jääda ja Euroopa Liit kujundab kliimaküsimustes mitte ainult EL-i, vaid kogu maailma tulevikku.

COVID-19 pandeemia on mõjutanud meie kõigi igapäevaelu rohkem, kui algselt oodatud ja sundinud meid vaatama Euroopa probleemidele uue pilguga.

Kas tervisevaldkonnas peaks ELi pädevus olema edaspidi suurem? Kas siseturu ja Schengeni ruumi toimimist annab parandada? Kuidas tagada, et Euroopa riigid väljuvad kriisist nii, et Euroopa Liit tervikuna on tulevikus konkurentsivõimelisem?  Millised Euroopa Liidu arengud on sobivad ja vajalikud Eestile ja kuidas Eesti suudab Euroopa Liidu eelarvest pakutavaid võimalusi täiel määral kasutada?

Euroopa Liidu tuleviku teemadel on küsimusi on rohkem kui vastuseid. Nendel ja paljudel teistel teemadel kutsun kõiki arvamust avaldama juba sellesuvisel arvamusfestivalil Paides. Välisministeerium omalt poolt pakub kevadel ja sügisel "Tagasi Kooli" virtuaaltunde kooliõpilastele, et ärgitada neid kaasa mõtlema Euroopa käekäigu ja tuleviku üle.

Euroopa roll heaolu ja turvalisuse kaitsel

Traditsioonilised ohud pole kahjuks kadunud. Nüüd aga panevad Euroopa ühtsuse proovile ka uued probleemid: populism ja skepsis ühise Euroopa suhtes ning kõiki rusuv pandeemia.

Maailm on muutunud tervenisti ebaturvalisemaks. Meie naabruses kasvab ebastabiilsus ja arenguid on keeruline ette näha. See kõik tuletab meile igapäevaselt meelde, et Atlandi-üleses koostöös aastakümnete jooksul vaevaliselt saavutatud ühtsust, vabadust, turvalisust ja heaolu ei saa me väikeriigina geopoliitilises malemängus kergekäeliselt ja kiire kasu huvides maha mängida.

On tähtis, et Euroopa Liit oleks jätkuvalt avatud neile, kes soovivad jagada sama väärtusruumi ja on valmis üle võtma EL-is kehtivad ühised põhimõtted. EL-i laienemine on üks liidu olulisemaid ja mõjusamaid välispoliitilisi instrumente.

Teame oma liitumiskogemusest, et pakkudes praegustele ja tulevastele kandidaatriikidele väljavaate saada EL-i liikmeks, motiveerime neid ellu viima reforme, nii majanduslikke kui ka ühiskondlikke. Stabiilsed, tugeva demokraatiaga ja endaga toime tulevad riigid meie naabruses suudavad paremini vastu seista kriisidele ning ennetada konflikte. On kõigi EL-i kodanike huvides, et EL-i väärtusruum ulatuks kaugemale praegustest piiridest, nii on tulevikus paremini tagatud ka meie enda julgeolek.

Eesti on viimased 17 aastat olnud osa koostöö- ja solidaarsuse Euroopast ning võib olla uhke seniste saavutuste üle. 1991. aastal alustasime samalt stardijoonelt rahvaste vangla saatusekaaslastega, kuid olime oma arengus enamikust Kesk-Euroopa riikidest kõvasti tagapool.

Nüüd on see muutunud. Koostöö liitlaste ja partnerite vahel ei kahjusta suveräänsust, vaid saab toimuda ainult tõeliselt suveräänsete riikide vahel.