Riigihalduse minister Jaak Aab: võimalikuks lahenduseks sundüürnike probleemile võib saada heastamismeede

Jul 08

Mai viimastel päevadel käis valitsuskabinetis arutelu sundüürnikele olulisel teemal, milleks oli omandireformi sotsiaalsete ja õiguslike mõjude kohta koostatud teadusuuring. Teadupärast ei ole 30 aasta tagune omandireform veel lõppenud, sest lahenduseta on paljude nende inimeste mured, kel puudus õigus oma eluruumi erastada. Nüüdseks koostatud registri andmeil ootavad lahendust kümned tuhanded sundüürnikud ligi 22 000 eluruumi kohta.


Sundüürnike küsimusega oleme tegelenud alates 2017. aastast, kui tollane Jüri Ratase juhitud valitsus moodustas ekspertidest omandireformi valitsuskomisjoni. Sellele järgnes teadusuuringu tellimine 2019. aastal, mille abil soovisime vastust küsimusele, kas sundüürnikele tekitati omandireformiga varalist ja moraalset ülekohut ning millised on võimalused seda ülekohut leevendada.


Kõnealune uuring on suur samm edasi, sest niisugust teaduslikku käsitlust omandireformi mõjude kohta ei ole varem Eesti ajaloos kunagi koostatud. Kogu protsess on seni hõlmanud aastaid tööd ja tegevused on jätkunud hoolimata sellest, et selle aja jooksul on Eestis võimul olnud kolm valitsust.


Keskerakonnale on sundüürnike probleemi lahendamine olnud alati oluline teema ja oleme nii palju kui võimalik seda teemat ka valitsuses vedanud.
Sundüürnike seisukoht on, et riigi- ja munitsipaaleluruumide üürnikele, kellel ei olnud võimalik oma eluruumi erastada, tuleks heastada omandireformi käigus saadud aineline ja moraalne kahju.


See seisukoht on igati arusaadav, mistõttu tuleb valitsusel varem või hiljem siiski otsustada, milline on riigi arusaam sundüürnike probleemi olemusest ja võimalikest lahendustest.


Valitsuskabinet arutaski detailsemalt valminud teadusuuringu järeldusi ja selles esitatud ettepanekuid. Teadlaste hinnangul kannatasid sundüürnikud mitmes mõttes. Esiteks kodukaotus ehk niinimetaud sundlahkumine koos kogu sinna juurde kuuluvaga, kuid kannatused olid ka finantsilised.


Eesti elanike avaliku arvamuse uuringust selgub, et enamiku arvates (71% vastanutest) said sundüürnikud omandireformi käigus teenimatult kannatada, 51 protsenti leiab, et riik peaks püüdma seda ülekohut mingis ulatuses heastada, 26 protsenti on sellele vastu ja 23 protsenti ei oma selget seisukohta. Sundüürnike suhtes väljendavad empaatilist hoiakut ka paljud neist, kes pigem kiidavad heaks endistele (sõjaeelsete) omanikele või nende pärijatele omandi tagastamise. Seega läheb sundüürnike küsimus Eesti inimestele korda.


Teadlased pakkusid välja, et riik võiks proovida leida võimaluse sundüürnikele kahju leevendada, näiteks läbimõeldud heastamismeetmete kaudu.
Kaaluda võiks võrdse või vähediferentseeritud suurusega solidaarsushüvitisi (nn valuraha) isikutele, kellel polnud võimalik oma eluruumi erastada.
Teine võimalus on vajaduspõhised toetusmeetmed neile korterist ilma jäänud endistele sundüürnikele, kes on sattunud suurtesse majandusraskustesse ja pole suutnud oma eluasemeprobleeme seniajani lahendada.


Teemat valitsuskabinetis arutades jõudsime seisukohale, et antud küsimuses otsuse langetamiseks on vaja võimalikke heastamismeetmeid lähemalt analüüsida. Veel pole teada, milliseid rahalisi võimalusi heastamismeetmete rakendamine riigilt nõuaks ja kas sellist raha on võimalik leida. Kindlasti tuleb täpsemalt läbi mõelda seegi, milline lahendusvariant oleks soovitud eesmärgi saavutamiseks kõige sobilikum ja õiglasem, et ei tekiks uut ülekohut või kahju.


Seetõttu plaanib rahandusministeerium lähikuudel uuringus väljapakutud meetmete detailsemat sisustamist jätkata, et sügisel oleks võimalik järgmiste sammude suhtes otsuseid langetada. Ettepanekud on kavas valitsuskabineti nõupidamisele esitada käesoleva aasta novembriks.