Vastu võetud Keskerakonna volikogu istungil 11. aprillil 2015. aastal.

Reformierakonna juhitud valitsused on viimase kaheksa aasta jooksul tõstnud Eestis makse ja aktsiise kokku 20 korral. Sel nädalal ametisse astunud valitsus jätkab sama maksupoliitikat. Keskerakond leiab, et kaudsete maksude ja aktsiiside tõstmine on oma olemuselt ebaõiglane, sest need maksutõusud panevad suurema maksukoorma just väiksema sissetulekuga leibkondadele. Reformierakondlik maksupoliitika viib eelarvest raha välja ja hoiab kinni iganenud maksudogmadest, mis teevad kingitusi kõige jõukamatele.

Uus valitsus kavatseb oma esimese 100 päeva jooksul tõsta kütuseaktsiisi ja teha otsuseid, mis panevad löögi alla kogu turismisektori. Koalitsioonileppe lisaprotokollis nähakse ette diiselkütuse ja bensiini aktsiisi iga-aastast tõstmist, mille tulemusena kerkib 2019. aasta 1. jaanuariks diiselkütuse aktsiis 51,7% ning bensiini aktsiis 46,4%. Eesti Õliühingu kinnitusel oleks Eestis pärast sellist aktsiisitõusu kütuse hind võrreldav Soomega ning selgelt kalleim Baltikumis. Samas puudub koalitsioonileppes igasugune visioon, kuidas Eesti inimeste sissetulekud Soomele järele jõuaksid. 

Eesti inimesed on saanud viimased pool aastat tarbida soodsamat kütust tänu madalale nafta maailmaturu hinnale. Kui nafta maailmaturu hind oli aasta eest 110 dollarit barreli kohta, siis tänasel päeval on see 57 dollarit barreli kohta. Paraku pole kellelgi kindlust, et nafta maailmaturu hind jääb selliseks. Seetõttu on lubamatu, et sellist olukorda maailmaturul kasutab ära valitsus suurendamaks kütusehinnas riiklike maksude osakaalu. Juba praegu moodustavad kütusehinnast enam kui poole kütuseaktsiis ja käibemaks. Võimalikule kütuste kallinemisele maailmaturul lisandub igal juhul aktsiisitõus, mis ühe sõiduauto paagitäie kohta tähendab 15 lisaeurot. Kütuse hind mõjutab kõiki eluvaldkondi ning toob kaasa hinnatõusu näiteks nii transporditeenustele kui ka toidukaupadele. Selline käitumine on lühinägelik Eesti inimeste suhtes.

Reformierakond on Eesti inimesi petnud, kuna valimiste ajal ei räägitud kordagi kütuseaktsiisi tõstmisest. Väited, et kütuseaktsiisi tõstmine on samasugune aktsiisi tõstmine nagu alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, ei ole pädevad. Kütuseaktsiisi tõstmist ei saa võrrelda tavaliste pahede maksustamisega, kuna selle mõju ühiskonnas on oluliselt laiem ning üksikisikul ei ole võimalik selle mõju oma otsustega vältida. Täiendava löögi saab Eesti majandus maksutõusust majutusteenustele, mis mõjutab negatiivselt kogu turismisektorit ja seab ohtu sajad töökohad eelkõige maapiirkondades.

Keskerakond võitleb Riigikogu suurima opositsioonijõuna taolise poliitika vastu kus hinnatase kasvab oluliselt kiiremini kui inimeste sissetulekud.