Riigikogu võttis täna vastu 2018. aasta riigieelarve, mis ületab esmakordselt kümne miljardi euro piiri. Olulisimad muudatused on muu hulgas tulumaksureform, lisaraha tervishoiule ja omavalitsustele. Vastu võetud riigieelarve on esimene, mille on kokku pannud eelmise aasta novembris tööd alustanud valitsuskoalitsioon. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid tunnustas valitsust, kes ei jätnud Eesti põllumehi raskemail hetkel hätta. Toetuste jagamise kriitika põhineb tema sõnul valedel ning Reformierakonna rünnakute eesmärk on oma sisetülidelt tähelepanu eemale juhtida. Riigikogu liige Jaanus Karilaid tuletas meelde, et loodava valitsusliidu poole pöördusid 2016. aasta novembris nii Põllumeeste Keskliit, Talupidajate Keskliit kui ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes lootsid uuelt valitsuselt viimaks sektorile vajalikku abi.

Täna läbis esimese lugemise eelnõu, mis näeb ette 2018. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisi poole võrra vähendamise. Näiteks õllepudeli hinda tõstaks kavandatav aktsiis 3 senti. Valitsuskabineti otsuse kohaselt soovitakse alkoholiaktsiisi tõus teha kavandatust poole väiksem. Riigikogu liige Erki Savisaar sõnas, et alkoholiaktsiisis tuleb arvesse palju erinevaid tegureid, millest olulisim on aga inimeste tervis. „Alkoholiaktsiisi tõstmine kavandatust poole võrra arvestab piirikaubanduse mõju, vähendab võimalikke eelarveriske ja tuleb vastu väikekaupmeestele. Samas on mõningane aktsiisitõus alkoholi kättesaadavuse piiramiseks vajalik,“ sõnas Savisaar.