Elektrihinna märkimisväärse tõusu põhjusteks on nimetatud näiteks ebasoodsaid ilmastikuolusid, ebapiisavat ühendust naaberriikidega ning muidugi seda, et Venemaa on oma gaasikraanid kinni keeranud ja Euroopa mahutid on tühjad. Oma osa mängib praeguses kriisis paraku ka rohepööre, millega ehk liiga rutakalt on kaasa mindud ning mille mõju ettevõtluse konkurentsivõimele ja energia varustuskindlusele on veel teadmata.

8. jaanuari Järva Teataja vahendas statistikat selle kohta, et elanike arv Järvamaal jätkab kahanemist. 1. jaanuari seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Järvamaal 29 599 inimest, mida on 246 inimest vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Mida teha, et seda kurvakstegevat tendentsi kahanemiselt kasvu suunda pöörata?

Keskerakonna juhtkonna ja fraktsiooni tänaõhtusel koosolekul otsustati tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade kompenseerimiseks nii kodutarbijatele kui ka juriidilistele isikutele.

"Elektri hinnatõus on juba jõudnud toiduainete hindadesse ning hakkab õige pea peegelduma vastu tarbekaupade ja teenuste hinnasiltidelt. Riigil on olemas võimalused elanikele abikäsi ulatada, seda nii lühiajaliste meetmete kui ka pikaajaliste lahenduste osas. Elekter ei saa olla luksuskaup. On vastutustundetu käed rüpes pealt vaadata, kuidas paljudel inimestel tuleb valida kommunaalkulude tasumise ja igapäevase toidukorvi vahel," lausus Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid.