Head volinikud, erakonnakaaslased ja sõbrad, kuulajad-vaatajad! (VAATA JÜRI RATASE KÕNET)

See hetk on käes. Täna pean Keskerakonna esimehena ilmselt oma viimast kõnet volikogule. Kas mul oli mõttes, et see päev saab olema just 22. juuli 2023? Ei olnud. Kas see päev on täna aga vajalik? Head sõbrad, mõttekaaslased -  jah, on küll.

Me oleme täna siin selleks, et võtta aeg maha, hetk mõelda ja otsustada ning liikuda siis edasi. Loodetavasti tugevama ja ühtsemana, vaadates tulevikku, mitte minevikku. Tegelikult see on põhiküsimus: kas Keskerakond kestab ja muutub tugevamaks ning on vajalik meie ühiskonnale? Paigalseis ei vii meid edasi.

Austatud volikogu
Mul on siiralt hea meel, et tänane volikogu just siin Põltsamaal oma koosolekut peab. Kaunis koht Eestimaal ja lisaks oli viimastel Riigikogu valimistel Põltsamaa vallast tulnud häälte arvestuses edukaim kandidaat Taavi Aas - 562 häält. See näitab, et Keskerakonnal on väga hea potentsiaal 2025. aasta kohalikel valimistel teha siin Põltsamaal tugev tulemus.

Kasutasin mõned nädalad tagasi esmakordselt Keskerakonna ajaloos põhikirjas sätestatud erakonna esimehele ettenähtud võimalust, et volikogu koguneks erakorralise kongressi kokkukutsumiseks. Tänan kõiki teid, kes täna tulite!

Tegin seda seetõttu, et erakonna sisemine heitlus hakkas selgelt kahjustama Eesti suurimat ja vanimat erakonda. Erakonda, mis on püsinud poliitikas kauem kui enamik meist ja peab püsima ka pärast kõiki meid. Erakonda, mis on mulle kallis ja mille tulevik läheb mulle korda. Poliitika ei ole mäng, kus võidab see, kes on kavalam ja kellel on hetkel jõud. Poliitik on tõsine elukutse ja poliitika on selline töö, millest sõltub iga eestimaalase elu. Ma arvan siiralt, et meie erakonna nägemus Eesti elust on parim.

Poliitilises elus on ikka nii, et persooni samm tagasi võib anda võimaluse erakonnal teha mitu sammu edasi, et taas Keskerakonna programmilisi seisukohti ellu viia koalitsioonis, kuid peame olema valmis seda tegema ka Stenbocki majas. Me peame ühiskonnale uuesti andma usu ja kindluse, et meie erakonna kapten on taas peaministri sillal. Just nende kahe eeltoodud mõtte: a) et erakonna lõhkumine lõppeks ja b) anda meie valijatele taas tugev sõnum, et oleme tõesti peale XX erakorralist Keskerakonna kongressi üksmeelne Keskerakond tõttu andsin teada teile kallid erakonnakaaslased, et mina uuesti sel korral esimeheks ei kandideeri. Kongress koguneb 10. septembril, teeb oma otsused ja ma loodan siiralt, et me kõik neid otsuseid ka austame. Kutsun ülesse meid kõiki lähtuma vähemalt peale kongressi põhimõttest, et see mis on hea Keskerakonnale, on hea ka Eestile ja meie liikmetele!

Head erakonnakaaslased!
Kongressi ja erakonnas toimuva osas on mitmeid arvamusi. Olen kuulnud, et erakorraline kongress pidanuks toimuma juba suve hakul ja kui see oleks juhtunud, oleks täna olnud kõik teistmoodi. 15. aprillil Tallinnas toimunud volikogu seda siis ei toetanud. Ju ei nähtud põhjust ja loodeti nii, nagu minagi seda tegin, et kongresside-vahelise kõrgeima organi otsust austatakse ning emotsioonid vaibuvad. Tegelikult on ajad aga pingelisemad kui kunagi varem. Saan teie ees seistes seda öelda, sest ma ju mäletan ka neid Keskerakonna erinevaid aegu viimase 23 aasta jooksul.

Tõsi, paljuski oleme suutnud ju seda erimeelsust jätta vajalikel hetkedel kõrvale, isegi et varjata. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon töötas väga keerulisel kevadistungjärgul ühtselt ja tublilt. Seisime jõuliselt Reformierakonna poliitika vastu, mis karistab Eesti peresid ja madalama sissetulekuga inimesi. Ühtsena suudame palju, oleme kuuldavad, meiega tuleb arvestada. Tänase valitsuskoalitsiooni poolt tehtud otsused ja nüüd värske automaksu plaan näitavad selgelt, et tugevat Keskerakonda on väga vaja.

Paraku seisime siis ja seisame praegugi mitte ainult inimvaenuliku poliitika, aga ka üksteise vastu. Tuli on hõõgunud tuha all edasi ning seda on tunda nii sõnades kui ka tegudes. Mäletan üht Tallinna poliitiku artiklit, kus ta tõi välja, et Reformierakonnas on paanika hiljutise Keskerakonna Tallinna piirkondade suure rongkäiguga Vabaduse väljakult Tammsaare parki... Keskerakonna Tallinna piirkondade suur rongkäik.

Ei sõnagi Keskerakonna meeleavaldusest sealsamas Tammsaare pargis, kuhu ju teel oldi ning kus kogunesid sajad inimesed üle Eesti. Kuhu tunde sõitsid meie liikmed bussi, auto ja rongiga kaugematest piirkondadest. Ei sõnagi meie pikettidest Stenbocki ees. See oli kordaläinud ja vajalik üritus, kuid sellist vastandamist – Tallinn ja teised – nägin esmakordselt. Ma mõtlesin endamisi kuivõrd tugevad me oleksime, kui me päriselt teeksime asju koos, neid arutaks ja mõtleks erakonna, mitte iseenda peale. See on vaid üks näide.

Selliseid esmapilgul võib-olla isegi väikeseid, kuid märgilisi asju kogunes järjest juurde. Sealhulgas allkirjadegi kogumine, et erakonna esimees, aseesimees Tanel Kiik ja peasekretär Andre Hanimägi lahkuksid Tallinna linnavolikogust. Pean tunnistama, et sellist sisekliimat ja erakonnakaaslaste survestamist ei ole ma varasemalt tundnud.

Ettevõtja Parvel Pruunsilla poolt tehtud maailmavaateline annetus 300 000 eurot ei olnud aga enam selline väiklane mäng, susimine või teki rohkem enda poole tõmbamine. See oli otsus, mis minu jaoks murdis kaameli selgroo. See oli otsus, mis reaalselt kahjustas erakonda, mille liige olen viimased 23 aastat olnud ning mille käekäik mulle sügavalt korda läheb.

Mitte keegi ei hinnanud seda annetust muud moodi kui maailmavaatelise toetusena perepoliitikale, mis hindab pere loomist ja laste kasvatamist. Sajandi suurima demograafilise kriisi kestel on see loogiline ja hädavajalik poliitika. Kui kellelgi oli siis või on täna mingi muu info, miks oleks annetuse vastuvõtmine Keskerakonna jaoks olnud eksistentsiaalne oht, tuleks seda selgelt öelda. Minul sellist infot ei ole. 

Juhatuse häälteenamus pandi aga taaskord maksma ning annetus, millega oleksime saanud vähendada valimisvõlga, toetada piirkondi, anda välja ajalehte, valmistuda järgmisteks valimisteks või eelseisvaks kohtuotsuseks… kanti tagasi. Ja vaadates-kuulates juhatuses kui ka avalikkusele antud selgitusi annetuse tagastajatelt, pean tõdema, et mitte ettevõtja, annetus või minu pakutud annetuse võimalikud kasutusviisid ei olnud valed, vaid nähtavasti hoopis tänane esimees.

Meenutan, et vaid aasta tagasi toimus erakonna kongress Tartus, kus vastaskandidaat Jaan Toots lubas erakonnale uut hingamist: raadiot, Kesknädalat, maapiirkondadele toetust ja kõike muud, mida me ei ole saanud piisavalt pakkuda. Oleme olnud viimastel aastatel kokkuhoiu kursil ja see on selgelt jätnud meie organisatsioonile jälje. Üle mitme aasta toimuvad tänavu suvepäevad, kuhu olete kõik oodatud. Kuid see on vaid piisk meres, mida peaksime tegema ja teeksimegi, kui oleksid võimalused.

Aga ka võimalusi tuleb alati kaaluda. Kui kaalukausil on ajaleht, raadio, rohkem üritusi ja piirkondade suurem toetus ning teisel pool 1991. aastal Rahvarinde baasil loodud Keskerakonna homne päev, siis head sõbrad, ma valin kümnel korral kümnest selle kaalukausi, mis on erakonna homne päev! Oleme seitsme aasta jooksul pidanud maksma ligi kolm miljonit eurot varasemate võlgnevuste tasumiseks ja kohtuotsuste täitmiseks. Veel eelmisel aastal tasusime 843 000 eurot vanade kampaaniate eest, mida nõudis meilt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon.

Teiega koos saime hakkama, kuid see oli tõepoolest eksistentsiaalne oht ja põhjus, miks oleme tõmmanud kokku kõikjalt, sh tööjõukuludelt ja kampaaniakuludest. Kui 2019. aasta valimistele läksime vastu ligi 50 töötajaga, siis 2023. valimistele läksime pea 10 korda väiksema meeskonnaga. Loomulikult ka väiksema eelarvega. Siiski on meil jätkuvalt üleval riigikogu valimistest võlg, mida tasume järgmise aasta aprillini ning mis meie igakuisest eelarvest võtab väga suure osa. Juba järgmise aasta juunis on aga tulemas uued valimised.

Tahan siinkohal öelda volikogu ees, et kõik erakonna suuremad, olulisemad ja ka finantsilised otsused oleme arutanud läbi esmaspäeva hommikuti kell 8 juhtkonna koosolekul viimase seitsme aasta jooksul. Olen pidanud seda oluliseks, et sellel koosolekul osaleksid aseesimehed, volikogu esimees, fraktsiooni esimees, Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht, Euroopa Parlamendi saadik ja peasekretär. Ma arvan, et see on ühe suure organisatsiooni võimalikult laiapindne juhtimine. Loodan väga, et see jätkub.

Lugupeetud volinikud!
Kui argumendid ei loe, vaid on lihtsalt vale esimees, siis on selge, et nii ju edasi minna ei saa. Ja ma teen täpselt seda, mida rõhutasin juba eelmine kord teie ees 15. aprillil seistes – ma ei kandideeri erakorralisel kongressil erakonna esimeheks. See ei olnud trikk või geniaalne strateegia, millega hoida kinni esimehe kohast samal ajal vaadates, kuidas kivid ümberringi kukuvad mitte ainult meie, vaid ka me tehtu peale. 

Kriitikud on väitnud justkui erakond oleks minu juhtimisel erinevaid koalitsioone sõlmides oma maailmavaatest kaugenenud. Viimase aasta jooksul, õigemine enne Tartu kongressi olen kuulnud järjest sagedamini ja valjumalt erakonnakaaslasi küsivat: mis on meie ideoloogiline positsioon ja kelle eest me seisame? Need on õigustatud küsimused ja neile vastuste saamiseks tuleb lugeda erakonna programmi, platvormi ja tutvuda, millega on Keskerakond tegelenud viimase seitsme aasta jooksul. Head erakonnakaaslased, vaatame, siis koos nende aastate ja koalitsioonide sisse:

I valitsuskoalitsioon SDE ja Isamaaga, kus meie olime peaministri positsioonil. Selle koalitsiooni mõningad tulemused ja tegevused olid: 
*sõnastasime, et meie peamine väljakutse on rahvastiku probleemide lahendamine, et pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule. Statistikaameti andmetel oli Eesti rahvaarv 2016. aasta alguses 1 315 944 inimest, siis 2021. aasta alguses oli vastav number 1 330 068 inimest ehk 14 124 inimest rohkem;
*tõstsime kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni kuus, millega muutsime meie maksusüsteemi astmelise tulumaksusüsteemi ideoloogia suunas;
*tugevdasime meie julgeolekut, muuhulgas algatasime täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi;
*viisime Eesti välja majandusseisakust, sealhulgas jätsime ära majutusasutuste käibemaksu tõusu, mis oli juba Reformierakonna poolt otsustatud;
*suurendasime ühiskondlikku heaolu ja sidusust; 
*viisime läbi kohalike omavalitsuste reformi, mille käigus tõstsime KOVide tulubaasi;
*tegelesime sundüürnike andmebaasi loomisega riiklikul tasemel;
*tõstsime koolitoidu toetuse 0,78 sendilt 1 euroni, mis toona oli vägagi märgiline tõus;
*lõime Ida-Virumaa programmi;
*tõstsime põllumajandusvaldkonna rahastust üleminekutoetuse maksimaalse määra ulatuses, suurendasime 2017. aastal kriisiabile suunatavaid vahendeid, *tõstsime kriisiga silmitsi olnud sektorile tõuaretustoetusi seakasvatajatele;
*suurendasime riikliku pensioni baasosa ja vähendasime palgakomponendi osakaalu, et liikuda põhimõtte suunas - üks tööaasta võrdub ühe pensioniaastaga;
*eraldasime üle kahesaja miljoni täiendavalt tervishoidu; 
*hakkasime Eestimaal taas rajama raudteeühendusi, esimeseks oli Rohuküla - Haapsalu raudtee taastamine kuni Turbani;
*viisime sisse tasuta ühistranspordi maakonna tasandil;
*tõstsime lasterikka pere toetuse (3-6 lapsega perele) 300 euroni kuus;
*juhtisime edukalt esimest Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodi;
*valmistasime ette ja tähistasime väärikalt enam kui kahe aasta jooksul Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

II valitsuskoalitsioon EKRE ja Isamaaga, kus samuti meie olime peaministri positsioonil. Selle koalitsiooni mõningad tulemused ja tegevused olid: 
*panustasime heaolu ja turvatunde kasvu, et tagada avalike teenuste kättesaadavus, lühendasime ravijärjekordi ja vähendasime sotsiaalset ebavõrdsust;
*seadsime eesmärgiks, et Eesti peab olema maa, kus luuakse oma pere ja kodu ning kuhu on oodatud tagasi kõik need, kes on siit lahkunud välismaale;
*Eesti ühiskonna ja majanduse võimalikult valutu läbitoomine kahest esimesest COVIDi lainest. Majanduslike näitajate poolest olime Euroopa Liidus ühed tugevamad, toetasime meie inimesi, et nad ei kaotaks tööd ning tagasime ettevõtete jätkusuutlikkuse;
*tugev toetus kohalikele omavalitsustele. Usun, et siin saalis olevad inimesed võivad öelda, et need olid parimad aja KOVide rahastuse osas viimase 30 aasta jooksul; 
*kaks erakorralist pensionitõusu;
*suunasime tervisevaldkonda üle 540 miljoni lisaeuro; 
*algatasime Tallinna Haigla rahastuse, mille Reformierakond 2022. aasta suvel üksinda olles valitsuses maha tõmbas. Küll me selle tulevikus taastame!;
*kutsusime ellu Kagu - Eesti programmi;
*suured investeeringud Päästeameti ja PPA ühishoonete kordategemisse ja uute ehitusse. Nendest paljud on valminud just sel aastal Ida - Virumaal, viimane Ruhnus ja nii mõnedki on veel ehituses;
*tõstsime teadus- ja arendustegevuse rahastuse 1% tasemele SKP-st;
*algatasime jalgpallihallide rajamise;
*toetasime uue õlitehase rajamist Ida - Virumaale;
*Eesti energiajulgeoleku tagamiseks otsustasime rahastada 1000 megavati võimsuse reservis hoidmist.

III valitsuskoalitsioon Reformierakonnaga, kus Reformierakond oli peaministri positsioonil. Selle koalitsiooni mõningad tulemused ja tegevused olid: 
*COVID-kriisi lahendamisega jätkamine;
*erakorraline pensionitõus, mille suutsime läbi suruda;
*keskmise vanaduspensioni tulumaksust vabastamine;
*energiakriisiga tegelemine ja vastavate toetusmeetmete loomine era- ja juriidilistele isikutele;
*Ukraina toetamine sõjas Venemaaga.

Ma tahan siinkohal öelda selgelt välja, et ma ei saa kuidagi nõustuda, et Keskerakonna koalitsioonid SDE ja Isamaaga või EKRE ja Isamaaga või Reformierakonnaga, olid vead. Veel vähem saan nõustuda, et oleme oma ideoloogiast kaugenenud. Vastupidi, Keskerakond on lähtunud oma programmist nii koalitsioonis kui opositsioonis. Siinkohal veelkord sügav tänukummardus meie seast lahkunud professor Aadu Mustale, kes on 2018. aasta kongressil heaks kiidetud Keskerakonna programmi autor. 

Ma ei näe võimalust olla küll suure toetusega reitingutes, kuid teha poliitikat opositsioonis. Sellele, milline peaminister ma olin, saavad anda hinnangu teised. Sellele, millised koalitsioonid need olid, saan aga anda ka mina hinnangu.

Need olid töised ja vajalikud. Mitte ainult Eestile, vaid ka Keskerakonnale, et saaksime ellu viia oma poliitikat, mida valijad meilt aastakümneid oodanud: kohalike omavalitsuste toetamine, lisaraha tervishoidu, erakorralised pensionitõusud, põllumajanduse toetamine, õiglasem maksupoliitika. Õiglasem riik! Me nägime juba eelmisel aastal, mis juhtus, kui Reformierakond oli üksinda võimul ja näeme seda ka praeguses koalitsioonis, kui Keskerakonda tasakaalustajana kõrval ei ole. Oluliste investeeringute maha tõmbamine – olgu selleks Tallinna haigla või Haapsalu raudtee –, arutud maksutõusud ja naeruväärsed, kuid valusad kärped.

Viimase seitsme aasta sisse mahuvad viied valimised ja lisaks Eesti Vabariigi presidendi valimine. Oleme  mõlemad kohalikud valimised üle Eesti võitnud nii 2017. kui ka 2021. aastal. Riigikogu valimistel 2019. aastal saime 26 mandaati ja teise koha ning 2023. aastal langes meie mandaatide arv 16 peale ehk miinus 10 kohta Riigikogus, mis andis meile kolmanda koha. Põhjustest - sõda, meie rahalised võimalused, loodud hirmufoon ja kunstlik vastandumine - oleme rääkinud varasemalt. Nüüd tuleb oma energia ja mõttetöö suunata tulevikku.

Head erakonnakaaslased
Muutused peavad tulema nii valitsuse poliitikates ja koosseisus… aga ka Keskerakonnas. Kindlasti tulevadki. Korduvalt on rõhutatud, et erakonna esimehe vahetus ei pea olema nii dramaatiline ning musta pesu pesemist on avalikus ruumis liialt palju. Kongress on pidupäev, esimehe ja juhatuse valik, normaalne demokraatlik protsess. Ma ei ole küll nõus sellega, kuidas me siia jõudsime, kuid olen nõus sellega, et valikud ja muutused peavad olema.

Igaühe ees seisab valik, millist Keskerakonda ta soovib. Teatades oma mitte kandideerimisest, ütlesin ühtlasi, et see valik ei pea olema Jüri Ratas või Mihhail Kõlvart. Mul on hea meel, et erakonna aseesimees ja riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik on otsustanud erakonna juhiks kandideerida.

Mõlemad kandidaadid on tugevad… natuurilt, teadmistelt ja kogemustelt. Nii, nagu igaüks teist teeb oma valiku, olen ka mina andnud koos Jaak Aabi ja Kadri Simsoniga teada, et toetame Tanelit esimehe valimistel meie XX erakorralisel kongressil Paides. Näen, et Tanel on erakonna tulevik: noor ja energiline, kuid piisavalt kogenud, et tuua Keskerakonnale uus hingamine, samal ajal hoides meie Rahvarindest võrsunud juuri. 

Keskerakonna eesmärk ei saa olla lihtsalt tugevaim opositsioonijõud. Me ei saa rahulduda sellega, et muutume taas pealinnakeskseks erakonnaks, kus riigi poliitika on teisejärguline. Meie eesmärk peab olema uuesti võtta peaministritool. Tanel on mitmekordse ministrina tõestanud, et ta suudab otsustada, olla sisuline ja konstruktiivne, teha koostööd ja kompromisse, seista meie valijate eest ja hõlmata uusi.

Soovin mõlemale kandidaadile jõudu ja vastupidavust, tugevat närvi ja loomulikult üht eesmärki: pingutada selle nimel, et ühtsus, mis on olnud Keskerakonna tugevus, saaks taas meie trumbiks.

Head siinviibijad ja kuulajad!
5. novembril 2016 valisite mind Paides Keskerakonna esimeheks. Tänu teile olen saanud anda oma parima Eesti Keskerakonnale ja Eestile, töötada peaministrina ja viia ellu keskerakondlikku poliitikat. See, et andsite mulle sellise võimaluse, on minu jaoks tohutu väärtusega, mida ma ei unusta kunagi. Olen kogu Keskerakonnas veedetud aja jooksul andnud endast maksimumi. Kindlasti on olnud vigu, kindlasti on olnud asju, mida saanuks teha paremini, kuid olen alati andnud endast iga päev kõik.

Nii mõnigi on kurb või isegi pettunud, et ma esimeheks ei kandideeri ja ma olen siiralt tänulik enda toetajatele. Aga ma tahan, et te teaksite: see, et ma ei kandideeri erakonna esimeheks tähendab vaid loobumist positsioonist, mitte erakonnast, meie koos tehtust, meie minevikust ja tulevikust. Meie Keskerakonnast! Hoiame meie erakonda! Kohtume suvepäevadel ja kongressil, teeme tulevikku vaatavaid otsuseid ning kõik selleks, et õiged otsused tuleksid viimaks ka Stenbockist ja Toompealt.

Jõudu Eestile! Jõudu Keskerakonnale!