Peaminister Kaja Kallase ja Venemaal äri ajavate ettevõtjate tõrjuv ning üleolev suhtumine Riigikogu erikomisjonide töösse on meid viinud olukorda, kus kõigi asjaolude välja selgitamiseks ei ole Riigikogul muud lahendust, kui moodustada ametlik uurimiskomisjon, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik.

Tanel Kiige sõnul annab uurimiskomisjoni kokku kutsumiseks aluse Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis kohustab kutsutud isikuid uurimiskomisjoni ette ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. "Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga," täpsustas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Tanel Kiik saatis vastava pöördumise ka Riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele, lisades, et peab vajalikuks ka Riigikogu Vanematekogu kokku kutsumist, et ühiselt arutada, kuidas poliitilist olukorda lahendada ning mil viisil tagada parlamendi komisjonide töövõime.

"Eesti on juba teist nädalat tõsises usaldus- ja valitsuskriisis peaministri abikaasa osalusega ettevõtte äritegevuse tõttu Venemaal. Avalikkuse reaktsioon ja erinevad arvamusuuringud näitavad üheselt, et Eesti rahvas ootab peaministrilt märksa põhjalikumaid selgitusi ning poliitilise vastutuse võtmist. Paraku on nii peaminister kui Venemaal äri ajavad ettevõtjad seni keeldunud isegi Riigikogu erikomisjonide ette tulemisest, mis on usalduskriisi veelgi süvendanud," rääkis Tanel Kiik.

Uurimiskomisjonil tuleb Tanel Kiige sõnul anda vastused vähemalt allolevatele küsimustele:

1. Millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal? Millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada?
2. Kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu?
3. Millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu? 
4. Kas peaministri poolt laenatud raha kasutati äritegevuse edendamiseks Venemaal ja kas peaminister teenis laenu pealt ka intressitulu?
5. Milliseid järeldusi ja muudatusi õigusaktides peame tegema, et tulevikus sarnaseid Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat õõnestavaid olukordi vältida?