Riigikogulane, riigireformi probleemkomisjoni liige Helmut Hallemaa peab maavalitsuste kaotamist 2018. aasta 1. jaanuarist ja nende ülesannete jaotamist realistlikuks ka haldusreformi valguses. 

Eelmise nädala jooksul arutati Riigikogu probleemkomisjonis maavalitsuste tegevuse lõpetamist ning nende funktsioonide ja ülesannete üleandmist. „Ülesannete jagamise puhul on räägitud enim sellest, et pole uutes piirides kohalikke omavalitsusi ja nende linnapäid ega vallavanemaid. See kartus aga ei päde, sest piirid ega juhid pole omavalitsuse sünonüümid. Omavalitsusele pandud ülesanded täidetakse sõltumata valimistulemusest,“ selgitas Hallemaa. Ta lisas, et reformiga suureneb ka omavalitsuste roll, võimekus ja tugevus, mida on pikka aega soovitud.

Hallemaa selgitas, et ülesanded jagatakse valdavalt kahele poole: suure osa võtavad kohalikud omavalitsused ja nende ühisorganisatsioonid, näiteks ühistranspordikeskused või arenduskeskused ning teise osa eest hoolitsevad erinevad ministeeriumid ja nende hallatavad asutused. „Kindlasti on selliseid olulisi ühiselt täidetavaid ülesandeid, kus on ehk isegi oluline seadustesse kohustuslikuna sisse kirjutada nende koos ja ühises korras täitmine, näiteks maakondliku ühistranspordi korraldamine, maakonnaplaneeringute tegemine, maakondlik arendustegevus ja muu,“ rääkis Hallemaa, kelle sõnul saab seda teha kõike teha ka praeguses seadusandlikus raamistikus. Samuti analüüsitakse juba praegu omavalitsuste ja nende liitude ühiselt täidetavaid töid ja võimalusi nendeks.

Riigikogu liige, kes on ka ühtlasi geograaf ja omavalitstegelane rõhutas, et maavalitsused on maakonnas paraku oma koordineeriva, arendava ja suunava rolli juba ammu minetanud ning oma sisus on nad ka täna vaid rahandusministeeriumi osakond. „Selles valguses pole mõistlik meil oodata, vaadata ja mõelda pikalt. Muidugi peavad maavalitsuse ülesandeid vastu võtvad asutused selleks valmis olema, kuid ma usun, et see on igal juhul praeguses ajagraafikus reaalne,“ ütles Hallemaa.