Kohtusin täna Vabariigi Presidendi Alar Karisega seoses ummikseisuga Riigikogus. Pean tunnistama, et praegune olukord ei sobi Eesti inimestele, Keskerakonnale ega demokraatiale, kuid sobib nii Reformierakonnale kui ka EKRE-le.

Üks saab obstruktsiooni abil rääkida erakorralistest valimistest ja olla pildis justkui vastasseisu eestvedaja. Teisele on antud roheline tuli siduda iga eelnõu valitsuse usaldamisega ning hiilida seeläbi kõrvale parlamendi ettepanekutest ja sisulisest arutelust.

Jätkub juba valimiste eel alanud mäng, kes on kõige õigem ja parem. Võib-olla ei oska kumbki valimiseelsest rollist enam lihtsalt lahti lasta ja keskenduda päris muredele: majanduskasv, Eesti inimeste toimetulek, hinnatõusud... On üsna tõenäoline, et lähiajal peaminister ise tagasi astuda ei kavatse ja erakorralisi valimisi kindlasti ei tule. Riigikogu töö on aga ummikseisus ajal, mil tuleks väga keerulistele väljakutsetele vastu seista.

Koalitsioonil on võimalus sellest patiseisust välja tulla, sest nüüd ja praegu on õhus kaks peamist teemat, millega kaasneb vastandamine ja pinged ühiskonnas. Nendeks on automaks ja õpetajate palgatõus. Kui koalitsioon loobub automaksust ja tõstab õpetajatele palka vastavalt nende nõudmistele ja ootustele, oleks ka opositsioonil, sh EKREl keeruline selgitada, miks pannakse seaduste loomine ja debatid totaalselt pausile. Rääkimata sellest, et see maandaks ka pingeid ühiskonnas.

Neid pingeid aga on selgelt kogunenud. Kahe nädalaga on enam kui 23 000 inimest andnud oma allkirja Keskerakonna petitsioonile rahvaalgatus.ee lehel, milles kutsume peaministrit tagasi astuma. Lisaks kogutakse allkirju erakonna telkides. See näitab selgelt, et valitsusel ja tänasel peaministril tuleb kuulata ning leida lahendusi. Usaldus peaministrisse on kadunud. Usaldus parlamenti ja riigijuhtimisse aga ei tohi kaduda!

📸 Vabariigi Presidendi Kantselei/Raigo Pajula