Keskerakonna Euroopa Parlamendi valimisprogrammi töörühma esimees Jüri Ratas rõhutas, et Eestil tuleb juba täna valmistuda 2018. aastaks, mil tähistame riigi sajandat juubelit ning kanname kuus kuud Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rolli.
„Euroopa Liidu eesistujariigina on meil teatavasti kohustus tagada Euroopa Nõukogu sujuv töökorraldus. Ühtlasi pakub 2018. aasta võimalust senisest aktiivsemalt tõstatada ning edasi arendada Eesti ja kogu Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid. Kindlasti tuleb siinkohal kaasata kõiki parlamendierakondi, poliitikaväliseid eksperte ning kodanikuühiskonna esindajaid, et saavutada parim võimalik tulemus,“ märkis Jüri Ratas.
Viimasel kümnel aastal pole Eesti ette võtnud midagi tõsiseltvõetavat, et pidurdada maapiirkondade tühjenemist ning väljarännet. Tallinnal on võimalus panna inimesi kaaluma kodumaale jäämist.
Hiljuti esitletud statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab, et aastaks 2040 kahaneb Eesti rahvastik 125 000 inimese võrra ehk 1,32 miljonini. Kui Harju- ja Tartumaale eeldatakse isegi mõningast elanikkonna kasvu, siis ülejäänud maakondades jääb inimesi 20 protsenti, Hiiumaal ja Järvas koguni üle 30 protsenti vähemaks.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli sõnul peab täna ametisse astunud valitsus asuma koheselt looma pikalt oodatud tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustusseadust. Kutsehaiged on taolist seadust oodanud juba pea 20 aastat.
„Kui uurida uut koalitsioonilepet, siis seal on öeldud, et valitsusel on plaanis algatada tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustusseaduse põhialuste kokkuleppimise protsess, mis sisuliselt ei tähenda midagi konkreetset. Erinevaid läbirääkimisi on peetud juba aastakümneid.
Tagame riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, seisame põhiseadusliku korra ja rahva elujärje parandamise eest.
Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk.
Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb.