Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises, ütleb tervise- ja tööminister Tanel Kiik. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.
President Kersti Kaljulaid tunnustab Riigivapi II klassi teenetemärgiga aastatel 2016–2021 Eesti Vabariigi peaministri ametit pidanud Jüri Ratast.
Jüri Ratase juhtimisel seisis valitsus erakorralise pensionitõusu eest, parandas arstiabi kättesaadavust, tõstis õpetajate töötasu ning teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastuse 1% SKP-st. Samuti tegi valitsus teoks maksureformi, suurendas kohalike omavalitsuste tulubaasi ning eraldas lisaraha maaelu arenguks.
Sel aastal tõusevad pensionid oodatust rohkem. Koos täiendava pensionilisaga laste kasvatamise eest tõuseb vanaduspensionäride sissetulek alates 1. aprillist keskmiselt ligi 29 eurot.
44-aastase pensioniõigusliku staažiga inimesel on keskmine pension praegu 528 eurot, aprillikuust on see aga 552 eurot ning lisaks kasvab pensionilisa iga lapse kasvatamise eest ca 3,5 euro võrra. Taoline kasv on võimalik tänu erakorralisele pensionitõusule ning sotsiaalmaksu oodatust paremale laekumisele. Seda toetasid meie mullused ühispingutused – hoida majandus võimalikult avatuna ja pakkuda riigi kriisiabi raskustesse sattunud inimestele ning ettevõtetele.
Tagame riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, seisame põhiseadusliku korra ja rahva elujärje parandamise eest.
Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk.
Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb.