Marek Jürgenson: seadusemuudatus annab võimaluse langetada otsuseid füüsilist koosolekut kokku kutsumata

Riigikogus läbis esimese lugemise Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (180 SE). Õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson selgitab eelnõu olemust.

Peab tõdema, et pandeemiakriisil on ka positiivseid külgi. Üheks selliseks võib kahtlemata lugeda e-lahenduste julgemat kasutamist. Olude sunnil omandatud kogemusi ei tohiks hüljata ka tulevikus ning näiteks e-kool võiks eriolukorra lõppemise järel jääda kättesaadavaks vähemalt hõreasustusega maapiirkondades ning videosilla kaudu korraldatud koosolekud aitaksid edaspidigi aega kokku hoida.

Just sellest loogikast lähtudes on Riigikogule ette valmistatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis hõlbustaks MTÜ-dele, OÜ-dele ning AS-idele elektrooniliste võimaluste kasutamist koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Tuleb rõhutada, et antud eelnõu ei pane kellelegi mingeid lisakohustusi, vaid avardab valikuid.

Seadusemuudatus lihtsustab otsustusprotsessi
Eelnõuga sõnastatakse üldregulatsioon, mil viisil tagada elektrooniliste vahendite abil koosolekul osalemine. Veelgi olulisem on uue seadusemuudatusega kehtestuv võimalus langetada otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Hetkel kehtib reegel, et koosolekuta otsuse tegemisel peaksid kõik MTÜ liikmed seda toetama. Praktikas pole selline olukord aga võimalik. Edaspidi saaks põhikirjas sätestada otsuse jõustamiseks vajalike poolthäälte hulga, mis lõpetaks patiseisu MTÜ-des, kus on palju passiivseid liikmeid nagu näiteks suurtes korteriühistutes.


Selguse huvides on äärmiselt oluline, et kõikidele juriidilistele isikutele kehtiksid elektrooniliste koosolekute pidamisel ühesugused võimalused, ent oleks arvestatud ka liikmete soovidega. Sellest lähtudes jääb koosolekul hääletamise viis juriidilise isiku enda otsustada ning reeglistik määratakse põhikirjaga.


Eelnõuga kõrvaldatakse seni kehtiv ebavõrdsus aktsiaseltside kohtlemisel ning tulevikus saaksid nemadki teha kirjalikke otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Korteriühistute ja osaühingute puhul juba kehtib selline praktika ning see on end igati õigustanud. Kaoks ka mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokollile lisatud osalejate nimekirja omakäeliselt allkirjastamise nõue. Vähetähtis pole ka kavandatav äriseadustiku muudatus, millega jõustuks võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine.

IT-lahendused pole kohustuslikud
Seadusemuudatus annab MTÜ-dele ja OÜ-dele võimaluse senisest laiemalt kasutada IT-lahendusi, ent ei kohusta selleks. Juriidilisel isikul on õigus põhikirjas elektrooniliste koosolekute korraldamine välistada, kehtestada üksnes füüsiliste koosolekute nõue või tunnistada vastavalt kokkuleppele mõlemat. Siin oleneb kõik liikmete soovidest, sageli ka omavahelistest suhetest ning IT-suutlikkusest.


Kindlasti tuleb kaaluda, kas oleks otstarbekas lisada regulatsiooni punkt, mis kaitseks just vähese IT-suutlikkusega liimete huve. See on eriti oluline korteriühistute puhul. Siiski ei tuleks probleemi suhtuda liiga valuliselt, sest ka füüsiliste koosolekute puhul on võimalik lahkarvamustesse takerdumine ning erinevate gruppide huvide põrkumisest ajendatud vaidlused. Tuleb nõustuda justiitsminister Raivo Aegi poolt õiguskomisjoni istungil väljendatud mõttega, et MTÜ-des võib ka füüsilisel asjaajamisel tekkida olukord, kus juhatus käitub ebademokraatlikult ja elektrooniline koosolek ei soodusta mingil viisil MTÜ-des võimu üle võtmist.


Jääb MTÜ-de ja OÜ-de otsustada, kas anda füüsiliste koosolekute korraldamise puhul alati ka võimalus neil elektrooniliselt osaleda või mitte. Kui aga juhtorgan otsustab, et kasutatakse füüsilise koosoleku vormi, pole liikmetel õigus elektroonilise osalemise ja hääletusvõimaluse puudumise tõttu tulemusi vaidlustada.


On äärmiselt positiivne, et seadusemuudatus on eelkõige valikute lisamiseks, mitte nende kärpimiseks või MTÜ-de raamidesse surumiseks. See, kuidas ja millise eduga avanevaid lisavõimalusi kasutatakse, oleneb paljuski MTÜ-de ja äriühingute suutlikkusest, ent pole kahtlust, et ülalmainitud seadusemuudatused vastavad aja nõuetele ning aitavad ehk nii mõnelgi MTÜ-l ja äriühingul väljuda mugavustsoonist ning asuda uusi lahendusi liikmete huvides ellu viima. Muudatustega avardub võimalus otsustusprotsessis kaasa rääkida, muutub läbipaistvamaks ühingute juhtimine ning tõhusamaks kontroll juhatuse tegevuse üle, mis kokkuvõttes on piisav argument seadusmuudatuse vastuvõtmist toetada.